Oma suutervise eest hoolitsemine on sama elementaarne kui perearsti külastamine, kuid ometi põhjustab see paljudele inimestele paanilist hirmu, mille tulemusena lükatakse hambatohtri külastust aina kaugemasse tulevikku või minnakse arsti juurde hoopis viimases hädas. Ometi on ka tehnoloogia hambaravis edasi arenenud ning võimalusi valutuks hambaraviks on mitmeid.  
 
“Inimeste valutaluvus on olnud läbi aastate sarnane, kuid vanasti puudusid alternatiivid valutuks hambaraviks, mistõttu on meie vanema põlvkonna suud tihti kehvas seisus – hirmu tõttu jäi hambaarstile minemata ning see kandub üle ka veel tänasesse päeva, kus väga paljud kannatavad minevikuhirmude käes,” lausub Sakala Hambakliiniku tegevjuht Hendrik Kiige.  

Tänapäeval on hambaarsti külastamine muutunud märksa meeldivamaks. Patsiendil on võimalik valida mitmete ravimeetodite hulgast ning koos arstiga selgitatakse välja, kas tarvis läheks lokaalanesteesiat, laserhambaravi või üldnarkoosi. Tugev üldine valutundlikkus või vastumeelsus hamba eemaldamise suhtes võib põhjustada hirmu, kuid sageli ei kardetagi niivõrd protseduuri ennast kuivõrd süsti, mis protseduurile eelneb. Kiige tõdeb, et valulikkus oleneb väga palju süstekohast – kas selles piirkonnas on palju närvilõpmeid või kui kiiresti liigub süstelahus kudedesse. Tuimestust aitab valutumaks muuta kindlasti ka pinnatuimestus, mis näeb ette torkekohta ümbritseva limaskesta tuimestamist spetsiaalse lahuse või geeli abil.  
 
Ebameeldiv puurimishääl on sega enam ravi 
Patsientidele, kelle jaoks teeb hambaarsti külastuse eelkõige ebameeldivaks puurimishääl, võiks sobivaks lahenduseks olla laserhambaravi, mille eeliseks on puurivilina ja põrina puudumine. Lasereid on kahte tüüpi: pehme- ja kõvakoe laserid. Pehmekoe laseriga saab hõlpsalt ja peaaegu veretult ümber kujundada patsienti häirivate igemete kuju ja visuaalselt hambakrooni pikkust. Pehmekoelaseriga on lihtne eemaldada väiksemaid limaskesta sidekoekasvajaid ning ravida igeme ja hambatugikudede põletikke. Lasertöötluse tulemusel väheneb tunduvalt bakterite arv ja aktiivsus igemetaskus. Laserenergia soodustab kudede tervenemist, mistõttu paraneb operatsiooni koht kiiresti ja vähem valulikult kui tavalise elektrinoa korral. 
 
Hambaarsti igapäevatöös kasutatakse pehmelaserravi veel ka hambasombu põletiku, huulehaavandite, limaskesta põletike, herpese, närvikahjustuste, hambakaelte ülitundlikkuse, igemehaiguste, lõualiigese vaevuste jpm ravimisel. Kõvakoe laserid on vähem levinud – neid kasutatakse hammaste kaarieseravis ja ka implantoloogias. 
 
Uinak hambarstitoolis? 
Kiire lahendus hirmuga toimetulekuks näib olevat üldnarkoos ehk üldanesteesia, mis tähendab seda, et patsient pannakse hambaravitoimingu ajaks "magama". Siiski tuleks sellise protseduuri otstarbekus põhjalikult läbi mõelda.  
 
“Üldnarkoos on pigem mõnikord vajalik laste puhul, keda pole võimalik ravida tavameetodil. Ka juhul kui patsiendil on kindlaks tehtud allergia lokaalse tuimastuse suhtes, võib vajalik olla hammaste ravi üldnarkoosis. Harvem võib põhjuseks olla raske psüühiline stress, mis kaasneb esihammaste või viimaste suhu jäänud oma hammaste kaotusega. Mõnikord võib üldnarkoos vajalikuks osutuda suuprotseduuride tegemist takistava eriti tundliku neelamis- või oksendusrefleksi korral” selgitab Hendrik Kiige üldnarkoosi kasutamise põhjuseid. 
 
Kiige tuletab ka meelde, et tavalise raviprotseduuri puhul pole valuvaigisti ennetav manustamine tarvilik. Kui on teada, et protseduurijärgselt on üsna kindlalt tekkimas valureaktsioon, siis on ravimi võtmine enne protseduuri õigustatud. “Kui ärevus siiski väga suur on, tasub vaadata ka looduslike preparaatide poole,” lisab Kiige.