Jõuluõhtu läheneb iga päevaga ja koduköökides käivad juba ettevalmistused maitsvaks pidulauaks, mille uhkuseks on ikka ja alati hõrk jõulupraad. Traditsioonilise seaprae valmistamine nõuab küll pisut aega ja vaeva, kuid nauditav maitseelamus on seda igati väärt. Kuidas rõõmustada peret ja külalisi aga sellise jõulupraega, mis jätab helge mälestuse ka järgnevaks aastaks? Rakvere tootekategooria juht Heli Sepp pani kirja kõige levinumad apsud ahjuprae valmistamisel ja jagab praktilisi soovitusi, kuidas neist kauge kaarega mööda minna. 

 

Enne kuumtöötlemist peaks liha umbes tunni toasoojas seisma, et ahju pannes ei toimuks suurt temperatuurimuutust ja praad hästi pruunistuks. Liha võib soovi korral enne kuumtöötlemist hoida külmkapis meelepärases marinaadis umbes ööpäeva.

 

Liha valmimisaeg sõltub ahjuprae suurusest, kuid üldjuhul arvestatakse 1 kg liha kohta 90 minutit küpsemisaega. Soovitatav on kasutada lihatermomeetrit või niinimetatud praevalvurit, mis annab märku, kui roog on valmis. Liha on küps, kui terava noa või vardaga torgates ei tule punakat vedelikku. Eralduv vedelik peab olema läbipaistev ja selge.

 

Vürtsid, maitsetaimed ja köögiviljad aitavad prae veelgi pidulikumaks ning maitsvamaks muuta. Samas tasub jälgida, et maitseained ei varjutaks lihatoidu loomulikku maitset, vaid tooksid lihale omase maitse paremini esile ja annaksid juurde soovitud maitsevarjundi. Väga sobilikud maitseandjad on kohalikud maitseköögiviljad nagu küüslauk või mugulsibul. Loomulikult võib lihatüki lihtsalt kokku hõõruda soola-pipraseguga või näiteks sinepi-meeseguga ja lasta enne ahjupanekut veidi seista.

 

Enne lahtilõikamist võiks lasta valmis prael 5–15 minutit seista, et lihamahlade liikumine peatuks. Nii ei valgu lahtilõikamisel vaagnale liigset väärtuslikku vedelikku. Liha lõigatakse ristikiudu ka pärast küpsetamist. See lühendab lihaskiude, tehes portsjonitükid õrnemaks ja pehmemaks.

 

Liha lahtilõikamiseks peab olema kindlasti terav nuga, et me ei närustaks lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Nuga on nüri siis, kui sibulat või tomatit lõigates libiseb tera paigast ega tee kohe sisselõiget. Samuti vajab nuga teritamist, kui selle teral on näha täkkeid või muid vigastusi.