Lapsed on küll avatud ja siirad, kuid seda mitte alati oma muredest rääkimisel. Põhjuseid, miks nad oma muresid ei jaga, võib olla mitmeid – neil võib olla kartus saada hukkamõistu osaliseks, soov enda pärast mitte muretsema panna või puudub neil oskus enda mõtteid ja muresi sõnadega väljendada.

Kuna probleem on laste hulgas üsna sage, kutsub lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaaniaga „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“ lapsi üles oma häält kasutama ning lapsevanemaid lastele rohkem tähelepanu pöörama. Kuidas julgustada lapsi end rohkem avama, selgitab kasulike soovituste näitel lasteabitelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd.

Ärge alahinnake oma lapse muret

Mured võivad olla sisult erinevad, kuid neid ei ole võimalik suuruse järgi ritta seada. Isegi kui lapse mure tundub pealtnäha tühisena, tuleb arvestada, et lapse jaoks võib olla tegu vaimselt väga raske olukorraga. Püüdke mõista igat lapse mure, kuulake tähelepanelikult, mõelge kaasa ning andke mõista, et hoolite ja soovite abiks olla.  

Tundke oma lapse tegemiste vastu huvi

Lisaks kodutööde kontrollimisele tundke huvi oma lapse kooliväliste tegevuste vastu. Näidake üles initsiatiivi ning küsige lapse sõpruskonna kohta või arutlege muudel päevakajalistel teemadel. Nii harjub laps suhtlemisega ning tunneb, et lisaks koolile huvitute te ka muudest asjadest. Oluline on tajuda, kas lapsel on tuju suhtluseks ning vältida pealetükkimist. Tähtis on panna tähele lapse enda kutset vestlusele ja olla tema jaoks olemas just siis, kui tema seda parasjagu vajab.

Ärge keskenduge vaid lahenduste otsimisele

Lapsevanemad mõtlevad murede puhul kohe nende lahendamisele – tegelikult aga ei tasu sellega kiirustada, sest ka kuulamisoskus mängib väga olulist rolli. Tihti piisabki vaid kuulamisest, sest see annab lapsele võimaluse end avada ning lihtsalt rääkida, ilma et keegi asuks kohe lahendusi pakkuma. Vältida tuleks tungivaid küsimusi ning tasub oodata lahenduste pakkumisega – lapsel peab olema võimalus oma mure ise lahendada.

Ärge sundige last rääkima

Iga lapsevanem soovib oma last nii palju aidata kui võimalik. Küll aga võib tekkida olukordi, kus liigne  abistamine ei too olukorrale lahendust. Hoiduda tuleks pealekäimisest ja pärimisest. Kui laps annab märku, et ta ei soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda sundima. Lapsele tuleb anda aega ning kinnitada talle nii verbaalselt kui mitteverbaalselt, et alati, kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama.

Jagage enda kogemusi

Suur osa abistamisest seisneb lapse pidevas julgustamises. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima, kuid selle saavutamiseks tuleb vanemal ise eeskuju näidata. Jagades ena kogemusi ja sarnaselt raskeid olukordi ning kirjeldades oma tundeid, mida need kogemused tekitasid, aitavad vanemad lapsel ennast rohkem avada. Lisaks annate mõista, et probleemide ja murede olemasolu on igati normaalne ning et igast olukorrast on alati ka väljapääs.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja teel või online-vestluses.