Eile hommikul juhtus liiklusõnnetus, kus veoauto rammis reisirongi. Õnnetuses sai viga üheksa inimest sealhulgas vedurijuht ja klienditeenindaja ning veokijuht, kes tuli kabiinist välja lõigata.

„Raudteelastel on väga kahju, et kõige turvalisema transpordiga juhtuvad sellised õnnetused. 2014.a. kui Raasiku ülesõidu õnnetuses sai surma 2 inimest ja 12 vigastada, tegi ametiühing Eesti Raudteele ja ministeeriumile ettepanekuid ülesõitude ohutumaks muutmiseks. Vastuseks siis saime, et selleks on palju raha vaja ning meie ülesõidud on ohutud. Vaadake, kui vähe on raudteel õnnetusi.

Õnneks ei saanud õnnetuses keegi surma. Kurb on kui ka nüüd ei toimu muudatusi tõkkepuuta ülesõitudel“ - arvab  Eesti Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov.

Et hinnata raudteeohutuse taset ning rongiteenuse kvaliteeti, arvestakse aasta jooksul toimunud õnnetuste ja vahejuhtumitega seotud ohutusnäitajaid. Avaliku raudteeliikluse ohutustaseme arvestamises kasutatakse kolme näitajat - hukkunute arv, vigastatute arv ning enesetappude arv. Raudteeliikluse ohutustaseme puhul analüüsitakse raudteeliikluse ohutust mõjutavaid juhtumeid (nt rongi keelavast foorinäidust läbisõit), tehnilisi juhtumeid (nt rööpmemurrud) ning kolmanda osapoolega seonduvad juhtumid, kuhu kuuluvad veeremi kokkupõrked takistustega vabas gabariitmõõtmes ning veeremi  kokkupõrked raudteeülesõidukohal sõidukiga.

„Kindlasti jätkame nõudmisi ohutuse tagamiseks ülesõitudel ja toetame Eesti Raudteed selles küsimuses. Pidev kokkuhoiu poliitika toob endaga kaasa ka otsuseid, kus loobutakse ohutusse investeerima. Meie jaoks on oluline, et vedurijuht, klienditeenindajad ning reisijad jõuaksid tervetena kodust tööle ja töölt koju. Iga kord jõudes tõkkepuuta ülesõidule, tekib vedurijuhil olukord, kus ta peab valmis olema selleks, et keegi võib ette sõita. See olukord tekitab stressi. Teades, et rong ei saa koheselt peatuda on see ohtlik kõikidele kes rongis viibivad. Euroopas tegeletakse ammu sellega, et ülesõidud oleksid varustatud tõkkepuudega“- lisas Oleg Tšubarov.