Kolm aastat tagasi alustas väikese Võrus tegutseva kleidibutiigi pidaja Carolyn Roojärv omapärase traditsiooniga. Nimelt kingib ta igal aastal ühele põhikoolilõpetajale kleidi, et ka need noored, kes pärit rasketest peredest, saaksid oma lõpupäevale tagasi vaadates naeratada ja öelda, et see päev oli ka temale heas mõttes meeldejääv.

Igal asjal oma põhjus

Muidugi võib nii mõnigi lugeja mõelda, et mis see siis ära ei ole, kõigest üks lõpupidu, kuid usun, et noore inimese jaoks on tegemist siiski ühe tähtsa etapi lõpuga ja teise algusega ning see hetk väärib meenutamist, kas siis kõrvalise inimese abiga või mitte. Carolyni idee kinkida kleit mõnele noorele, kelle vanemad mingil põhjusel seda ise rahaliselt teha ei saa, on iseenesest tänuväärne, kas kõik seda ka õiglaselt hinnata oskavad, on iseasi.