Menu

Eksperdid: Eesti ja Läti seisavad silmitsi samade tööturuprobleemidega

  • Kirjutas BNS

Võrumaa Teataja

Probleemid, nagu elanikkonna vähenemine maal, tööjõupuudus ning automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenev uute kutseoskuste vajadus, tahavad lahendamist nii Eesti kui ka Läti tööturul, seejuures läheb tarvis ettevõtete ja haridusasutuste tihedamat koostööd – just sellisele järeldusele jõudis Eesti ja Läti ekspertide ühine arutelu.

Ürituse aukülaline oli Läti president Raimonds Vējonis, kes viibis riigivisiidil Eestis, teatas Sakret. Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist märkis, et Eesti ja Läti seisavad sarnaste probleemide ees, milleks on vananev elanikkond ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Olukorra parandamiseks on vajalik automatiseerimine ja digitaliseerimine ning innovatsiooni huvides on valitsuse avatus uuendustele. Ka sugudevaheline palgalõhe on küsimus, millega tuleb tegeleda, märkis minister.

Mõttekoja Certus nõukogu esimees ja Läti Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Daunis Auers ütles, et kõiki Balti riike iseloomustab suundumus, et noored andekad inimesed eelistavad elada linnas. Tuleviku mõttes on tegu suure probleemiga, mis puudutab kogu Põhja-Euroopat, kus maapiirkondade tühjenemine algas juba 1970-ndate alguses.

"Mida saaks ette võtta? Mitte eriti palju, sest trend on vältimatu, ja kui me tahame luua strateegiaid edasiseks, siis kõigepealt on vaja endale asjade käiku tunnistada. Alates 1970-ndatest on arvatud, et inimesed vajavad pigem värsket õhku, kui elavad linnakeskkonnas, kuid sellest ajast peale on näiteks Stockholmi elanikkond kasvanud poole võrra. On väga ebatõenäoline, et Baltimaades läheksid asjad teist rada pidi," ütles Auers.

Lahendustest rääkides viitas Auers leevenduspoliitikale, mis tähendab tööjõu tõhusamat kasutamist ning paindlikku pensioniiga. Väiksemad kutsekoolid ja tihedam koostöö ettevõtetega oleks üks osa lahendusest.

"Finantsstiimulite kasutamine on teine ​​võimalus, kui rakendada regioonides erinevaid maksumäärasid," ütles Auers.

Inimeste maale meelitamiseks võib pakkuda maksusoodustusi, õppelaenu osalist kustutamist – näiteks Norras tehakse seda teatud piirkondades alates 10 protsendist kuni täieliku hüvitamiseni. Samuti on võimalus erasektori teenuste subsideerimine, alates kaubandusest kuni muude ettevõteteni. Sisseränne on kõige vastuolulisem teema ja see peab tuginema tõuke- ja tõmbetegurite poliitikal – ühelt poolt jaotab keskvalitsus sisserändajaid üle riigi ning teisalt vajavad kohalikud ettevõtted tööjõudu.

Sihtasutuse Kutsekoda peaanalüütik Yngve Rosenblad ütles oma ettekandes, et hoolimata tööealise elanikkonna vähenemisest on Eestis rohkem töötajaid kui 5–10 aasta eest.

"See on paindlikumate töömudelite, töövõimereformi ja osaliselt rände tulemus, kuid nüüdseks oleme töötajate arvu osas üsna maksimumi lähedal," ütles Rosenblad, kelle sõnul on alates 2015. aastast sisseränne ületanud väljarännet.

Osaliselt palkade tõusu tõttu ning ka põhjusel, et 2018. aastal väljastati EL-i-välistele kodanikele 20 000 lühiajalist tööluba ehk kolm korda rohkem kui 2017. aastal. Tehisintellekti, 5G, suurandmete ja pilvandmetöötluse näol oleks automaatikal ja digitaliseerimisel tööturule mõningane mõju ning Eestis asendataks masinatega 2030. aastaks umbes 13 protsenti töökohtadest, kuid samas tekib 15 protsenti töökohti juurde.

Rosenbladi sõnul kasvab elukestva õppe populaarsus, kuna üle 25-aastased moodustavad 40 protsenti kutseõppeasutuste ja ülikoolide üliõpilastest, et omandada uusi oskusi ja teadmisi. Ka ettevõtted teevad üha rohkem koostööd haridusasutustega ning hea näide on Cleveron, kes hakkab pakkuma rakenduskõrgharidust koos oskuste rakendamisega ettevõttes.

"Sakreti nimel väljendan heameelt kahe riigi vahelise avatud arutelu üle teemadel, mis puudutavad kõiki, nii linnades kui ka maal tegutsevaid Eesti ja Läti ettevõtjaid. Olgu tegu suurema tähelepanuga regioonidele, elukestva õppe arendamisega uute oskuste omandamiseks või ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostööga, aeg on jagada kogemusi ja otsida lahendusi üheskoos," ütles Sakret OÜ tegevjuht Kaspars Pacēvičs.

Kommentaarid   

0 #1 ussssss 2019-04-15 06:25
inimesed tööl eriti ei teeni ja öhtul pead eluturgutamisek s kinni maksmiseks pulbrit liigutama :lol: tavaline värk ja tänu pulbrile teravaid ajusi enam ei sünni sest see klass on jäädavalt kinni enamus noored on völgu ja kus juures ajutud ja elu kaob vedudel nagu gamorra filmis ;-)
Tsiteeri | ebasobiv
0 #2 ussssss 2019-04-15 06:29
ega kui inimestel tööga rihma lödvemaks ei lasta siis minu pensioni ajaks ei leita kanderaami liigutajaid kah tänu ajututele sest ajud kahjuks siit oskavad ainult sitta keeramise saatel jalga lasta nii,et makske vähem ;-)
Tsiteeri | ebasobiv
0 #3 ussssss 2019-04-15 06:48
kui loto vöidu peale jooksevad firmad su surnuks tegelikult löövad surnuks siis pole ime,et rahvas välismaale jookseb. :lol:
Tsiteeri | ebasobiv
0 #4 ussssss 2019-04-15 06:52
loto kui :lol: vasalli keldrist betooni seest laigulised ümber naermas me ei vaja sinusuguseid miks töölise lahkuvad targutised
Tsiteeri | ebasobiv
0 #5 ussssss 2019-04-15 08:42
loto eesti riigi rahapesu kui möni loll veel ei taipa ees seisab siis kollidekompani :lol: ja lüpsmine alaku nagu vanasti villade ehitajatele tehti tööd ette aasta jagu völgu mingile kohale kah ja seintesse mahtus neid 1-3 tavaliselt :lol: miks töölised jooksevad minema :lol:
Tsiteeri | ebasobiv
0 #6 ussssss 2019-04-15 08:50
järgmine näotu jutt on maakad nende firmad ette ei tehta kes minu völgu maksab kes minu mersut edasi teeb :lol: mersu jääb meile :lol: kes siia riiki enam infestima peab ohmusi ja kirikla röövleid köik kohad täis köik tuleb ette süüa :lol: pea asi ,et te jobskid enam ei sigine :lol:
Tsiteeri | ebasobiv
0 #7 Viktor 2019-04-17 13:38
Ega ikka Võrus enam 50+ tööotsija kohta ei leia, öeldakse et ega sa 24*7 täis rauaga töötada jõua.
Tsiteeri | ebasobiv

LOE VEEL

LOE VEEL

15 PÄEVA ENIMLOETUD