Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76 protsenti ehk kokku 542 500, sellel sajandil on eluruumidest ehitatud 11 protsenti.

Neist 99,1 protsenti on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0,9 protsenti ühiseluruumid, teatas statistikaamet.

Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid. Pool nendest on väiksemad kui 60 ruutmeetrit, neljandik eluruume on pindalaga 60–80 ruutmeetirit ning ülejäänud neljandik üle 80 ruutmeetri.

Peaaegu kaks kolmandikku asustatud eluruumidest on 2- ja 3-toalised eluruumid, vastavalt 32 protsenti ja 31 protsenti, teatas statistikaamet.

Kõigist asustatud eluruumidest on 66 protsendil olemas kõik neli mugavust: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte. 83 protsendil asustatud eluruumidest on olemas kraanivesi, 86 protsendil on võimalus käia vannis või duši all, keskküttega on soojendatud 69 protsenti ja vesiklosett on olemas 87 protsendil.

Olemasolevatest eluruumidest 11 protsenti ehk 78 000 asub hoonetes, mille ehitusaasta on olnud 2001 või peale seda. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju ja Tartu maakonnas.