Urvastes tõi kalmistu valgustus külasse vaidluse

Urvaste kalmistult läbi viival kesksel teerajal avati kolmapäeva õhtul 15 lambiga välivalgustus, mis laseb nüüd ka pimedas vaevata omaste kalmul käia, kuid samas tõstatas see külas ühtlasi küsimuse, kas lisanduv elektrikulu pole praegu liigne raiskamine, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
 
"Valgustus on rajatud selle mõttega, et inimesed ei tule alati valgel ajal kalmistule, vaid pärast tööd, pimedal ajal," ütles Urvaste kalmistut haldava Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja Üllar Salumets. Pühade ajal on tema sõnul surnuaial palju valgust andvaid küünlaid, kuid argipäeval neid kuigi palju pole. "Nüüd põlevad siin õhtul kella 12-ni lambid," lisas Salumets.

Urvaste kalmistul hingedepäeva õhtul kella 17 ajal väikses seltskonnas pidulikult sisse lülitatud valgustus aitab pimedas kõndida läbi surnuaia, selle väravast teises otsas oleva kabelini. Tervet surnuaeda valgustid küll ära ei kata, kuid heidavad valgust küllalt kaugele, et pimedas haudade vahel astudes kalmudele mitte peale astuda ega komistada.

"Arvatakse, et nekropol peaks olema pime, aga see ei pea nii olema," sõnas avamisel viibinud Karula koguduse õpetaja Enno Tanilas.

Kuid on ka teistmoodi arvamusi. "Kui see valgustus oleks viis aastat tagasi tehtud, poleks ma sellele tähelepanugi pööranud, aga praegu, kui on kliima soojenemine ja Ukrainas inimesed elektrita, siis kas jumal seda ikka tahab, et me surnutele laseme elektrivalgust paista," rääkis Kirikuküla elanik Mariina Kõller. "Terve mõistus keeldub uskumast."

"Olen lapsest saadik kalmistul käinud ja valgustuse puudumine ei olnud kogukonnas probleem," jätkas Kõller. "Olen käinud palju öösel, sest mida on surnuaias karta? Meil on suur kirik, mida ei valgustata, sest selle eest ei jõua kogudus maksta."

Urvaste kihelkonnakalmistu pühitseti aastal 1772. Selle pindala on 5,2 hektarit.