Edaspidi saavad inimesed riigile esitatud pöördumistele kiiremad vastused, 15 päeva jooksul senise 30 päeva asemel.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on muudatuse eesmärk parandada riigi ja kohalike omavalitsuste teenuste kättesaadavust.
„Riigikogus vastuvõetud seadusemuudatus vastab ühiskonna ootusele saada avalikult sektorilt vastuseid senisest kiiremini. Ettevõtetele tähendavad kiiremad vastused võimalust riigiga suhtlemise asemel oma põhitegevusega tegeleda,“ ütles Pakosta. „Samuti oleme riigis võtnud suuna, et õigusselgus õigusaktides ja seletuskirjades muutuks paremaks, mis peaks vähendama selgitamise vajadust tervikuna," lisas ta.
Muudatus puudutab eelkõige riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi ning muid avalik-õiguslikke asutusi. Samuti peavad märgukirjadele või selgitustaotlustele vastama mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kui teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveliste vahendite kasutamist.
Kehtima jääb põhimõte, et vastus tuleb anda viivitamatult. Erandina on võimalik keerulisemate pöördumiste puhul tähtaja pikendamine. Samuti võib märgukirjale või selgitustaotlusele mitte vastata, kui sama inimene on eelneva aasta jooksul juba samasisulisele pöördumisele vastuse saanud ja vajadust uue info andmiseks ei ole. Vastamata võib jätta ka juhul, kui on selge, et kirjutaja kuritarvitab pöördumise õigust.
Eelnõu võeti vastu riigikogus teisipäeval ning muudatus jõustub kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.