Maa-ameti andmetel tehti 2023. aasta jaanuaris kinnisvaraturul 2530 ostu-müügitehingut, mida on kolmandiku võrra vähem võrreldes nii eelmise aasta samal ajal kui ka eelnenud kuul tehtud tehingute arvuga.

Eluruumina müüdud korteriomandiga tehti 1314 tehingut, mida oli 30 protsenti vähem kui 2022. aasta jaanuaris ja 27 protsenti vähem kui detsembris. Hoonestamata maa tehinguid oli jaanuaris 681 ja hoonestatud maa tehinguid 406, mida oli kumbagi kolmandiku vähem kui aasta tagasi samal ajal, teatas amet.

Tallinnas tehti 462 korteritehingut, 35 protsenti vähem kui 2022. aasta jaanuaris. Seejuures püsib uute korterite tehingute arv muutumatuna, kuid vanemate korteritega tehtud tehingute arv oli 42 protsenti väiksem. Tartus müüdi 124 korterit ning korteritehingute arv vähenes aastaga 42 protsenti, ent suurenes eelnenud kuuga võrreldes 4 protsenti. Pärnus oli jaanuaris 68 korteritehingut, mis on võrreldes eelmise aasta jaanuariga 6 protsenti ja eelmise kuuga 19 protsenti rohkem.

Jaanuaris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2838 eurot, aastaga on ruutmeetri hind kallinenud 9 protsenti. Vaadates pealinna korterituru esma- ja järelturgu lahus, siis maksis uue korteri ruutmeeter jaanuaris keskmiselt 3555 eurot ja vanema korteri ruutmeeter 2612 eurot. Aastaga on mõlema keskmine ruutmeetrihind kallinenud vastavalt 3 ja 6 protsenti, kuid eelmise aasta detsembrist püsib esmamüükide keskmine hind 3 protsenti ja järelmüükide keskmine hind 2 protsenti madalamal.

Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2349 eurot, mis tähendab 22-protsendilist aastakasvu. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli jaanuaris 2349 eurot, kasvades aastaga 33 protsenti.

Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul ei plaani riik erakorraliselt maksustada pankade kasumeid ega kaotada ära pankadele kehtivat tulumaksuerisust.

Esmaspäeval arutas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung pankade poolt möödunud aastal teenitud erakorraliselt suuri kasumeid. 2022. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on ligi 20 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelduste kohaselt peaksid kasumid 2023. aastal ületama miljardi euro piiri. 

Eestis maksavad pangad praegu ainsa sektorina 14-protsendilist tulumaksu. Euribori kasv on üle Euroopa pankade kasumid viinud rekordtasemetele, millele mitmed Euroopa riigid on reageerinud liigkasumi maksustamisega. Viimati tuli ettepanekuga välja Leedu.

Ka Eesti poliitikud on algatanud pankade kasumite maksustamise teemalise debati. Suurema maksustamise pooldajate peamine argument on asjaolu, et kommertspangad pole tõstnud hoiuseintresse proportsionaalselt pankade endi intressituludega ja peaks seetõttu justkui ebaõiglaselt saadud kasumit hoiustajatega jagama läbi maksustamise.

Liivamägi rõhutas istungil, et toimiva maksusüsteemi muutmine võib olla ohtlik ja pole antud juhul põhjendatud. "Majandus ongi tsükliline ja ettevõtjad, kes valivad, kus riigis oma ettevõte asutada, võtavad investeerimisotsuste langetamisel arvesse ka kohalikku maksusüsteemi ja soovivad ettevaates teada, missugused kohustused neile rakenduvad, maksusüsteemi ettearvatavus on investeerimisotsuste langetamisel väga oluline kriteerium. Kui mingis sektoris hakkab hästi minema ja me tahame kohe selles sektoris hakata rohkem maksustama, siis teeb see ettevõtjad ärevaks. Euroopas on väga lihtne oma äri ühest riigist teise viia," märkis Liivamägi.

Ka praegu on pangandussektorile kehtiv madalam tulumaksumäär tema sõnul kehtestatud põhimõttel, et me oleks lähiriikidega maksureeglite kontekstis konkurentsivõimelised. "Oli juba näha, et pangad hakkavad oma tegevust ümber kujundama selliselt, et kasum teenitakse Lätis või Leedus, kus tol hetkel kehtis pankadele 15-protsendine maksumäär. Seepärast kehtestaski ka Eesti madalama maksumäära," selgitas Liivamägi.

Asekantsleri sõnul nätab pankade poolt makstava tulumaksu laekumine riigieelarvesse, et 2018. aastast kehtiv maksusüsteem on end õigustanud. "Kui 2020. koroona-aasta kõrvale jätta, siis on laekumistes olnud pidev tõus ja meil ei ole olnud praegu arutelusid, et seda maksureeglit tuleks kuidagi muuta," kinnitas Liivamägi.