Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti sõnul hakkab majanduskasvu aeglustumine pidurdama ka inflatsiooni, kusjuures hinnatõusutempo ulatuslikumat aeglustumist võib oodata järgmisel aastal.

Statistikaameti andmetel tõusid juulis hinnad eelmise kuuga võrreldes 1,9 protsenti, ent aastataguse ajaga võrreldes ulatus hinnatõus 22,8 protsendini. Energiahinnad kallinesid aastaga 87 protsenti, põhjustades üldisest hinnakasvust ligikaudu poole. Toiduainete hinnad, sealhulgas alkohol ja tubakatooted, tõusid 17 protsenti ning teenuste ja tööstuskaupade hinnad vastavalt 12 protsenti ja 11 protsenti, märkis Pert pressiteates. 

Kodutarbijad saavad tema sõnul sellel talvel tõenäoliselt osta energiat mõnevõrra soodsama hinnaga, kuna uus valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest. Majapidamiste kodukulude kallinemine pole eeloleval kütteperioodil tõenäoliselt nii järsk kui eelmisel sügisel ning aasta lõpus kujuneb hinnakasv seetõttu mõnevõrra aeglasemaks.

Ettevõtted peavad aga rekordiliste energiahindadega toime tulema. "Maagaasi hind saavutab Euroopas üha uusi tipptasemeid ja ähvardab kujuneda märksa kõrgemaks kui eelmisel aastal. Maagaas on tähtis tootmissisend nii elektri tootmisel kui ka toidu- ja ehitusmaterjalitööstustes. Elektri kõrge hinna tõttu on meie ettevõtetel raskem konkureerida Põhjamaadega, kus elekter on viimasel ajal olnud odavam," nentis Pert. 

Majanduskasvu aeglustumine hakkab aga hinnakasvu hoogu pidurdama. "Viimastel kuudel on aeglustunud nii jaemüügi kui ka tööstustoodangu kasv. Majanduse jahtumisfaasis on ettevõtetel raskem hindu tõsta, sest nende eelarved muutuvad pingelisemaks ning raskustesse sattunutel tuleb kulusid kärpida," selgitas ökonomist.