Riigikogus tuleb teisipäeval arutelu alla sotsiaaldemokraatide ettepanek, mis jalakäijate ohutuse tagamiseks ei luba elektritõukerattaga kõnniteel või jalgteel sõita kiiremini kui kümme kilomeetrit tunnis.

Kehtiva liiklusseaduse järgi on elektritõukerattaga kõnniteel liikumise maksimumkiiruseks  25 kilomeetrit tunnis.

„Kuigi väljas on praegu hanged ja tõuksid on tänavatelt kadunud, tuleb just nüüd meie eelnõuga edasi minna, et „hooaja“ alguseks oleksid mõistlikud reeglid paigas. Meie eesmärgiks on kaitsta kõigi liiklejate turvalisust. Eriti vajavad kaitset kõige haavatavamad jalakäijad - lapsed ja eakamad inimesed," ütles sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid.

Kaljulaid tellis läinud aastal uuringu, mille kohaselt tunneb üle poole tallinlastest end elektritõukeratastest ohustatuna. Kihutavad tõukside juhid teevad inimestele peavalu ka teistes linnades.

Sotsiaaldemokraatide eelnõu annab omavalitsustele õiguse kehtestada ka täiendavaid kiirusepiiranguid.

Erakonna Isamaa tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 77 protsenti inimestest toetab elektrituru reformi ellu viimist, mis võimaldaks kodu- ja väiketarbijatel osta elektrit börsiväliselt.

Ühtlasi selgub küsitlusest, et elektrihinna tõus halvendab 66 protsendi inimeste majanduslikku olukorda. 

Elektrihinna järsu tõusu tõttu on paljude inimeste detsembrikuu elektriarved varasemaga võrreldes mitmekordistunud. Sellest tulenevalt küsiti inimestelt, kuivõrd see hinnatõus neid majanduslikult mõjutab ning kuidas nad suhtuvad äsja Isamaa poolt tehtud ettepanekusse viia ellu elektrituru reform, millega luuakse võimalus kodu- ja väiketarbijatele osta elektrit börsiväliselt.

Esmalt küsiti inimestelt, kas elektrihinna järsk tõus halvendab vastaja majanduslikku toimetulekut? 65,6 protsenti vastas "jah" või "pigem jah", 29,9 protsenti "pigem ei" või "ei" ning 4,5 protsenti ütles "ei oska öelda".

Isamaa ettepaneku kohta küsiti, kas vastaja toetab ettepanekut võimaldada kodu- ja väiketarbijatel osta elektrit börsiväliselt? 77,4 protsenti vastas "jah" või "pigem jah", 4,8 protsenti "pigem ei" või "ei" ning 17,8 protsenti ütles "ei oska öelda". Kusjuures "pigem ei" ütles 3,4 protsenti ja kindlalt "ei" 1,4 protsenti vastajatest.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab küsitlus selgelt, et ühiskond ootab energiakriisis ja hinnašokis konkreetseid lahendusi. "Isamaal on ainsana selge nägemus sellest, kuidas aidata keerulisse olukorda sattunud Eesti inimesi ja ettevõtjaid. Elektriturureform on alternatiiv tänase koalitsiooni otsustamatusele ja ebamõistlikele lahendustele," ütles Seeder.

Börsiväliselt elektrienergia ostmise võimaldamist toetavad ülekaalukalt kõikide suuremate erakondade toetajad. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest pooldab ettepanekut 86 protsenti, Reformierakonna toetajatest 81 protsenti, Eesti 200 toetajatest 80 protsenti, Isamaa toetajatest 77 protsenti, Keskerakonna toetajatest 74 protsenti ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajatest 72 protsenti.

Küsitlus viidi läbi 9.-10. jaanuarini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 3,1 protsenti. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

Elektrituru reform loob väiketarbijatele elektrimüüja valikul lisavõimaluse valida börsihinnast lähtuva paketi asemel börsiväline universaalteenus. Selleks, et tagada tarbijatele prognoositav elektrienergia hind, kompenseeritakse müüjale vastavalt Euroopa Liidu reeglites ettenähtud võimalustele väiketarbijatele uue universaalteenuse paketis CO2 kvoodi tasu maksumus. Prognooside kohaselt peaks näiteks Eesti Energia uue universaalteenuse paketi elektrienergia maksumus sel meetodil jääma alla 50 euro taseme MWh kohta. Samalaadset lähenemist kasutavad NordPooli börsil olev Leedu ning teistest EL-i liikmetest näiteks Prantsusmaa.