EESTI ELU

Kõrged kütusehinnad on enim mõjutanud maapiirkondade inimesi

Kõrged kütusehinnad on enim mõjutanud maapiirkondade inimesi

Kütusesektori esindusorganisatsiooni Eesti Õliühingu andmetel näitab regionaalsete müüginumbrite analüüs, et müügimahtude vähenemine ei ole olnud üle Eesti võrdne ning kõrgete kütusehindade valguses on tarbimine enim vähenenud piirkondades, kus inimeste sissetulek on madalam.

Juuni mootorikütuste müüginumbrid näitavad õliühingu teatel langustrendi jätkumist – lõppenud kuu kahe esimese nädala jooksul tangiti mootoribensiini 9 protsenti vähem kui möödunud aastal samal perioodil. 

"Eestis tarbitakse vastavalt kalendrikuule mootoribensiini vahemikus 18–29 miljonit liitrit, millest umbes pool tangitakse Harjumaal. Kui vaadata viimaste kuude müüginumbrite muutusi maakonniti, siis ainult Harju- ja Pärnumaal pole võrreldes 2021. aastaga mootoribensiini müüginumbrid vähenenud," märkis õliühingu tegevjuht Mart Raamat.

"Maikuu müüginumbrid näitavad, et enim – 13-14 protsenti – on tarbimine langenud kolmes kõige madalama keskmise sissetulekuga maakonnas – Ida-Virumaal, Valgamaal ja Võrumaal. See on arusaadav, et rekordilised tanklahinnad mõjutavad just madalama sissetulekuga inimesi," nentis Raamat.

Kütusesektori esindaja sõnutsi suureneb suvekuudel mootoribensiini müük umbes viiendiku võrra ning ka ilmastikul on tarbimismahtudele märkimisväärne mõju. "Ilusa ilma korral sõidavad inimesed rohkem linnast välja puhkama – kindlasti soodustas jaanipäevale järgnenud suvine leitsak inimeste liikumist," selgitas ta.

Raamat nendib, et sel aastal pidid eestlased tegema oma jaanipühade sõidud Euroopa tipus olevate kütusehindadega. "20. juuni Euroopa Komisjoni ametlik hinnainfo näitas, et Eestist kõrgemad mootoribensiini hinnad olid suvise sõiduhooaja tippnädalal ainult Soomes, Taanis, Kreekas ja Hollandis. Kahjuks pole ka kütusesektoril võimalik jänest kübarast välja tõmmata ja inimestele soodsamaid hindu pakkuda – Eestis mootoribensiinile kehtestatud maksud on Euroopa Liidus koguni neljandal kohal," tõdes ta.

Raamatu sõnul on Eesti üks väheseid riike, kes pole astunud mitte ühtegi sammu, et kütustarbijatele hindade plahvatuslikku tõusu mõju pehmendada. "Kahjuks on meie valitsus viimased kolm kuud analüüsimas kõrgete kütusehindade mõju ja võimalusi nende langetamiseks," märkis Raamat. 

Kütusesektori hinnangul hakkab lähikuudel lisaks inimestele kaotama ka riigieelarve. "Juba täna näeme, et ilmselt on osa piiriäärsest tankimises Lätti kolinud. Kuna juulist kaotati lõunanaabrite kütuseturul biokütuse segamise nõude, siis suureneb hinnavahe Eestiga veelgi ja maksud hakkavad taas suures mahus Lätti sõitma. Nüüd on tagumine aeg rahva eksitamine lõpetada ja reaalselt mingeid otsuseid vastu võtma hakata," kutsus Raamat valitsust üles tegudele.

Alates 1. juulist oodatakse tehnoülevaatusele ka mopeedautosid

Alates 1. juulist oodatakse tehnoülevaatusele ka mopeedautosid FOTO: Kalev Annom

Mopeedautosid ehk L6e-kategooria (neljarattaline mootorsõiduk) sõidukeid saab tehnoülevaatusele esitada alates 1. juulist ja tehnoülevaatus tuleb teostada kuue kuu jooksul ehk hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuariks.

Pärast esimest ülevaatust tuleb kuni kümme aastat vana mopeedautoga käia ülevaatusel iga kahe aasta tagant ning vanemate sõidukitega igal aastal. Mopeedauto esmasel registreerimisel tuleb minna ülevaatusele nelja aasta möödumisel.

L6e tehnoülevaatuse kohustus on vajalik parandamaks mopeedautode tehnoseisukorda ja veendumaks nende korrasolekus ning ohutuses keskkonnale ja liiklusele. Eestis on registreeritud üle 2200 L6-kategooria sõiduki ehk mopeedautot, mille omanikke muudatus mõjutab.

Mopeedautode tehnoülevaatusel kontrollitakse kohustuslikult sõiduki registriandmeid, sõiduki osasid, seadmed, sõlmi ning varustust.

Lisaks teostatakse Transpordiameti e-teeninduse sõiduki taustakontrollis muudatus mopeedautodele, kus hakatakse kuvama tehnoülevaatuse kehtivust ja lisatakse alajaotus “tehnoülevaatuse andmed”.

Nimekirja tehnoülevaatuspunktidest leiab siit: https://www.transpordiamet.ee/ulevaatuspunktid.

Vanemahüvitise lõhe oli mullu läbi aastate väikseim

Vanemahüvitise lõhe oli mullu läbi aastate väikseim

Statistikaameti andmetel oli keskmine vanemahüvitise suurus eelmisel aastal naistel 1205 eurot ning meestel 1463 eurot kuus, kusjuures erinevus oli viimaste aastate väikseim. 

Kokku sai eelmisel aastal vanemahüvitist 38 882 eestimaalast, neist kolmandik olid mehed, teatas amet. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD