EESTI ELU

Verston sõlmis 10 miljoni eurose lepingu Võrumaa teede hooldamiseks

Verston sõlmis 10 miljoni eurose lepingu Võrumaa teede hooldamiseks

Taristuehituse ja -hooldusfirma Verston OÜ sõlmis transpordiametiga lepingu järgmisel viiel aastal Võrumaa teede hooldamiseks, kusjuures hanke kogumaksumuseks kujuneb üle 10 miljoni euro.

Verston võitis transpordiameti riigihanke Võru piirkonna riigimaanteede hooldamiseks tänavu 1. oktoobrist kuni 2027. aasta 31. septembrini pakkumisega veidi üle 2 miljoni euro aastas ehk hanke kogumaksumuseks kujuneb üle 10 miljoni euro. Võru hoolduspiirkonnas on kokku 1250 kilomeetrit riigimaanteid, neist 684 kilomeetrit asfaltkattega, teatas Verston. 

Verstoni korrashoiu valdkonnajuht Tarmo Lood märkis, et seoses hanke võiduga luuakse Võrumaal otseselt juurde kaks uut töökohta hooldesõidukijuht-teetöölisele. "Leping aitab tagada stabiilse töömahu ja sissetuleku Verstoni Lõuna-Eesti teehooldusmeeskonnale viieks aastaks. Tööd jätkub igaks aastajaks, suvel tegeleme lisaks suvistele korrashoiutöödele teede pindamisega ja tolmuvabade katete ehitusega ning talvel peamiselt lume- ja libedustõrjega," ütles Lood.

Pikad ravijärjekorrad ei pane inimesi tasulist teenust otsima

Pikad ravijärjekorrad ei pane inimesi tasulist teenust otsima

Kantar Emor viis selle aasta juunis läbi meditsiiniasutuste uuringu, milles selgus, et Eesti elanikud on pigem valmis ootama arsti vastuvõtule tasuta visiidiaega, kui lähevad tasulisele vastuvõtule, isegi kui ooteaeg on pikk. 

Järjekorras ootamisega lepib 44 protsenti elanikest. Vaid 28 protsenti on pigem valmis tasulisele vastuvõtule minema. 17 protsenti valis skaala keskmise vastusevariandi ehk "nii või naa". Veidi üle kümnendiku ei osanud küsimusele vastata.

„Inimesed tahavad muidugi võimalusel oma jooksvaid kulusid kokku hoida, eriti ajal, mil elu aina kallineb. Siiski on see ka murekoht, kuna eriarstide järjekorrad on valdavalt pikad, kuid on inimesi, kes isegi tõsise murega ei jõua tasulise visiidi eest maksta ja peavad paratamatult pikas järjekorras ootama,“ kommenteeris Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko.

Uuringu raames küsiti Eesti elanikelt ka seda, milliseid meditsiiniasutusi seostavad nad kõrge ravikvaliteedi kuvandiga. Esikohale positsioneerus Tartu Ülikooli Kliinikum ning teisele kohale Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

Kantar Emori uuringueksperdi Kaisa Esko sõnul on hea ravikvaliteedi kuvand meditsiiniasutuste jaoks kriitilise tähtsusega. „Muidugi oleneb erinevate omaduste omistamine ka sellest, kuivõrd inimesed mõnda meditsiiniasutust teavad või milline on nende kogemus, kuid üldine kuvand on väga oluline näitaja sellest, milline on valdav hinnang asutusele ning mida on meediast või tuttavatelt kuuldud,“ kommenteeris Esko. 

Lisaks ravikvaliteedi kuvandile kaardistati ja patsiendisõbralikkuse ja usaldusväärsuse kuvandit. Usaldusväärsuse poolest on esikohal taas Tartu Ülikooli Kliinikum, kuid patsiendisõbralikkuse osas paistab enim silma Synlab.

Selline meditsiiniasutuste kuvandit kaardistav uuring toimus esimest korda. Uuringusse kaasatud meditsiiniasutuste nimekiri koosnes 16 suurhaiglast ja erakliinikust. Küsimused puudutasid meditsiiniasutuste tuntust, inimeste kokkupuudet asutustega, erinevate omaduste omistamist meditsiiniasutustele ning ka elanikkonna üldiseid hoiakuid.

Uuringus osales 1111 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–74. Uuring toimus 9.–15. juunil.

Iga neljas keskealine Eesti mees on rasvunud

Iga neljas keskealine Eesti mees on rasvunud FOTO: Pixabay

Värske terviseuuring näitab, et kuigi 60 protsenti meestest vanuses 40-49 hindab oma tervist vähemalt heaks, on vaid 28 protsenti neist normaalkaalus ning vererõhk on kõrge enam kui pooltel meestest.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD