EESTI ELU

Ööpäevaga tuli juurde üle 5000 koroonapositiivse ja suri kolm inimest

Ööpäevaga tuli juurde üle 5000 koroonapositiivse ja suri kolm inimest

Esmaspäevahommikuse seisuga on haiglas 321 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 225 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 175 ehk 78 protsenti on vaktsineerimata ja 50 ehk 22 protsenti on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Ööpäeva jooksul avati haiglates 31 uut haigusjuhtu.

Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest, kellest üks oli vaktsineerimata: 64-aastane mees, 77-aastane naine ja 79-aastane naine.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 12 035 testitulemust, millest 5040 osutus positiivseks. Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 228,2 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 375,5 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 1004 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 124.

Esmaspäevahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 364 447 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 62,2 protsenti.

Reovees pole märgata koroonaviirusesisalduse langust

Reovees pole märgata koroonaviirusesisalduse langust

Terviseameti reoveeuuringu tulemused näitavad, et koroonaviiruse kogus pole võrreldes eelmise nädalaga langenud ning enamik punkte on oranžis või kollases, rohelisi punkte sel nädalal ei olnud.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Merli Jõemaa tõdes, et Lõuna-Eestis on näha viirustaseme tõusu. "Väga tugev viirusetase reovees oli Tartus, mis muutus see nädal punaseks. Suur tõus oli ka Võrus ja Valgas," selgitas ta.

"Ida-Virumaa püsib valdavalt oranžis, samuti Kesk-Eesti piirkond. Kärdla ja Kuressaare on püsinud kollased," lisas Jõemaa.

Selle aasta algusest võttis terviseamet Tartu ülikoolilt üle koroonaviiruse reoveeuuringu. Tartu ülikooli eesmärk oli SARS-CoV-2 reoveeseire süsteemi välja töötamine ja meetodi arendamine. Väljatöötatud meetod anti üle terviseametile ja edaspidi viiakse uuringud läbi terviseameti nakkushaiguste laboris.

Varasema 60 proovi asemel võetakse nüüd keskmiselt 34 proovi nädalas, proovid kogub vastavalt terviseameti tellimusele keskkonnauuringute keskus. 

FOTOD Ligi 600 kuperjanovlast panid end jalgsirännakus proovile

Ligi 600 kuperjanovlast panid end jalgsirännakus proovile

Kuperjanovi jalaväepataljon sooritas reedel täies koosseisus pea 18-kilomeetrise traditsioonilise jalgsirännaku Võrumaal.

Raske varustusega rännakust võttis osa veidi alla 600 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija ja tegevväelase. Talvine rännak Võrumaal on üks pataljoni traditsioonilisi üritusi, mida on taasiseseisvunud Eestis korraldatud pea igal aastal.

Sel korral kulges rännak metsa- ja maanteedel, lisaks said osalejad harjutada maantee aluse truubi läbimist. Rännakul osalesid kõik pataljoni allüksused ja juhtkond eesotsas pataljoni ülemaga.

„Kuperjanovi jalaväepataljon on kergjalaväepataljon, mis tähendab, et võitleme peamiselt jalgsi. Kuigi hästi valitud marsuut ja raske kandem pakkusid täna piisava väljakutse, siis talvine ilm ja mõistlik tempo võimaldasid pingutust ka nautida. Eriti hea meel on A-jalaväekompanii miinipildujarühma üle, kes lisaks nõutule võttis kaasa ka miini- ja raskekuulipildujad ning näitas üles sitkust ja suurepärast ühtsust,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sarap.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppekeskuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.

GALERII


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD