Kuna suure hulga sõjapõgenike saabumisega Eestisse on oluliselt kasvanud paljude kohalike omavalitsuste koormus sotsiaalteenuste ja teiste avalike teenuste pakkumisel, saavad omavalitsused alates esmaspäevast taotleda lisatööjõu leidmiseks eraldi toetust, kokku on toetuseks ette nähtud 1,5 miljonit eurot, millele lisandub kohalike omavalitsuste (KOV) omafinantseering.

"Omavalitsustel on kandev roll sõjapõgenikega seotud kriisi lahendamisel, peamiselt esmase abi korraldamisel ja avalike teenuste tagamisel. Suure hulga põgenikega on omavalitsuste koormus märgatavalt kasvanud ja riik soovib pakkuda tuge, et vajadusel palgata lisatööjõudu," ütles sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov. "Mida kiiremini saavad sõjapõgenikud vajalikku abi, seda kiiremini saavad nad Eesti ühiskonnas iseseisvalt hakkama."

Omavalitsused saavad toetust põgenikke abistavate koordinaatorite ja tugiisikute palkamiseks. Koordineerivate spetsialistide ülesanneteks on näiteks põgeniku ja tema pereliikmete toetusvajaduste väljaselgitamine ning eri osapooltega kokkulepete sõlmimine, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid või toetusi. Tugiisikute eesmärk on omavalitsusse elama asunud Ukraina sõjapõgenike ja nende pereliikmete personaalne toetamine, nõustamine ja abistamine elu korraldamisel Eestis.

Omavalitsused saavad toetust taotlema hakata esmaspäevast läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 85 protsenti.

Alates sõja algusest Ukrainas on politsei- ja piirivalveamet (PPA) registreerinud üle 231 000 Vene kodaniku piiriületuse Eestisse, seda on kaks-kolm korda rohkem kui eelmisel kahel koroonaaastal, kirjutab Postimees .

Eesti peatas turismiviisade andmise Venemaa ja Valgevene kodanikele. Lisaks piirati nende võimalusi Eestis töötada ja äri ajada ning peaaegu lõpetati uute elamislubade väljastamine. Endiselt annab Eesti viisa perega ühinemiseks ja humaansetel kaalutlustel, piirang ei puuduta samuti varem väljastatud elamislube. Venemaa kodanikel on õigus Eestilt ka rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda on pärast sõja algust ka rekordilises koguses tehtud: üle saja Venemaa kodaniku on palunud Eestilt rahvusvahelist kaitset.

Tõsi, osutas PPA piirihaldusbüroo juht Eve Kalmus, varem piiras reisimist koroonapandeemia ja nüüd on endine maht taastunud. 2018. ning 2019. aastaga võrreldes tuleb praegu üle piiri kolm korda vähem Venemaa kodanikke. Seega ei olegi justkui midagi nihu.

Kuid praegune piiriületuse maht tekitab siiski teatavat ärevust nii PPA majas kui ka avalikkuses. Huvi on tundnud ka välisministeerium.

«Venemaalt ja Valgevenest pagevatele «ajudele» ja tudengitele ütleme jäigalt ei, kuid Vene turistide tagasitulekut tervitame suure rõõmuga ning Vene transiitkauba vedamist jätkame endise hooga. Rehepaplus või lihtlabane populism?» küsis näiteks parempoolne Tõnis Kons Twitteris.
Ametnikud on Postimehe tähelepanu juhtinud piiriületajate demograafiale. Väga palju on üle 30-aastaseid mehi.

Kõige rohkem tuleb Kalmuse sõnul praegu keskealisi ja vanemaid: valdavalt on need inimesed, kes töötavad Eestis. «Need, kes reisivad Eesti kaudu, ei ole samuti päris noored inimesed, kuna Euroopas reisimine tähendab venemaalasele olulist rahalist väljaminekut. See, et mehi tuleb naistest rohkem, võib olla eelkõige seotud töörändega, näiteks on veokijuhid enamasti mehed,» arutles ta.

Probleemi juur on see, et Eesti on oma karmide viisasanktsioonidega üksi ja see kahandab reeglite mõju. Teise Schengeni riigi viisa ei taga Venemaa kodanikule küll automaatselt õigust Eestisse siseneda, kuid tõstab tublisti šansse.

Enamasti tulevad Vene kodanikud Eestisse üsna lihtsal põhjusel: näiteks ei ole Venemaalt sihtriigiga enam lennuühendust. «Kui nad sisenevad Eestisse edasi reisimiseks, on see seaduslik,» kinnitas Kalmus.

PPA-l on oluline veenduda, et see nii ka oleks. Kui on alust kahtlustada, et inimesel on muu eesmärk, teda Eestisse ei lubata. «Seda tuleb ette peaaegu iga päev. Enamik sisenejaid on siiski seaduskuulekad ja kasutavad viisat ettenähtud moel,» avaldas Kalmus.

Kui Eesti piirile saabub Venemaa või Valgevene kodanik, küsitakse lisaks passile ja viisale tema reisi eesmärki. «Kui piiriületaja väidab, et soovib Eestist läbi sõita, siis veendutakse, et tal on lennuvõi laevapilet reisi jätkamiseks või majutuse broneering,» selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar.

Riiki lubamisel pole vahet, kas inimene soovib Eestisse jääda või siit ainult läbi sõita. Täidetud peavad olema kõik riiki sisenemise tingimused.

Kui Vene või Valgevene kodanik on juba Eestis, pole ametnikel enam võimalik jälgida, kas ta tegelikult ka järgmisse riiki edasi sõitis. PPA-st märgiti, et idapiirilt Eestisse tulnute seiramine on puhas käsitöö, millega praegu tagasihoidlikus mastaabis ka tegeletakse.

Kaitsepolitsei ei soostunud teemat kommenteerima, kuid teatas, et seirab avalikke allikaid.