Pühapäeval tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva, kuid uuringute kohaselt on näiteks üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest õpilastest elu jooksul mõnda narkootilist ainet proovinud. 

Kaitseminister siseministri ülesannetes Kalle Laanet tõdes, et narkokahjude vähendamiseks on jätkuvalt vaja ennetustööga tegeleda. "Kuigi suurem osa noortest narkootikume ei tarvita, näeme uuringutest, et üle kolmandiku Eesti 15−16-aastastest kooliõpilastest on elu jooksul enda sõnul mõnda narkootilist ainet proovinud. Laanet lisas, et ka üksikute katsetamistega kaasnevad igasugused riskid nagu mürgistused narkootikumidesse segatud muude ainete tõttu ja joobes juhtunud traumad. Tugev seos on ka vaimse tervise probleemide tekkimisel, mida on võimalik vältida tehes tervislikemaid valikuid. "Seetõttu on tähtis, et pööraksime erilist tähelepanu noortele, kes on vägagi altid uusi asju, sealhulgas ka narkootilisi aineid, proovima. Ainult läbi süsteemse ennetus- ja teavitustöö liigume tervema ühiskonna poole," rõhutas minister.

Justiitsminister Maris Lauri sõnul ei tasu narkootikume proovida ja noored võiksid elu nautida turvaliselt. "Igasuguste narkootikumide tarbimine võib viia sõltuvuseni, samuti ei ole näiteks mingeid tablette manustades võimalik teada nendes sisalduva narkoaine kontsentratsiooni, mistõttu võib ka ühekordne proovimine olla noore elule ja tervisele ohtlik. Kõige parem on narkootikumide tarvitamist vältida," ütles justiitsminister. 

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Krista Aas rääkis, et möödunud aastal tõusis alaealiste arv, kes käitlesid suures koguses ehk enam kui kümme doosi narkootikume. "Kui 2020. aasta esimesel poolaastal oli selliseid juhtumeid alla kümne, siis möödunud aasta samal perioodil ligi 35. Narkootikumid on noortele varasemast kättesaadavamad sotsiaalmeedia tõttu, kus keelatud ainetega kaubeldakse näiteks vestlusgruppides. Narkootiliste ainete kõrval on aina enam pilti tulnud ka retseptiravimite ebaseaduslik levitamine ja tarvitamine. Politsei on narkovastase tööga kohal ka internetis ning kui esmakordse narkootikumide tarvitaja suuname ennetusprogrammi, siis suures koguses narkootikumide levitajatele ja korduvrikkujatele järgneb kriminaalmenetlus, ning lisaks tervisele kahjustatakse ka oma tulevikku," sõnas Aas.

"Meie kõigi ühine vastutus on kaitsta narkootikumide tarvitamise eest eeskätt noori, kelle aju on alles arenemisjärgus ning kes on seetõttu vastuvõtlikumad riskikäitumise ja sõltuvuse tekkimise suhtes - mida nooremalt narkootikume tarvitatakse, seda suuremad on ohud ja tagajärjed," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. "Peame investeerima vaimsesse tervisesse, et kasvatada oma inimestes meelekindlust ja panustama vanemaharidusse, et meie lapsed ja noored saaksid kodust vajalikku tuge kujunemisel ning ka õigel hetkel EI ütlemise julguse."

"Läbi aastasadade on deklareeritud, et noorus on hukas. Meie uuringud on näidanud, et viimased aastad paistavad silma ennekõike legaalsete uimastite tarvitamisega ning illegaalsete uimastite tarvitamine kasvab noorte seas nädalavahetuseti. Eesseisev suvepuhkuste aeg on seega meile kõigile parajaks väljakutseks: kas suudame pakkuda välja piisavalt alternatiive, et suvi ei muutuks hukka- ,vaid kordaläinuks? Sellel suunal saab oma panuse anda igaüks - iga täiskasvanu, lapsevanem, sõber ja kaasmaalane," kommenteeris Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer.

Ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva tähistatakse alates 1987. aastast üle kogu maailma. ÜRO peaassamblee ellukutsutud üritusega väljendatakse eesmärki teha ühiselt ülemaailmset koostööd narkootikumide kaasnevate ohtude ja terviseriskide vähendamisel.

Eestis on kõige olulisemad narkovaldkonna sihid aastani 2030 sõnastatud narkopoliitika valges raamatus.

Narkopoliitika 2030 valge raamatuga on võimalik tutvuda siseministeeriumi kodulehel siseministeerium.ee/uimastiennetus.

Võru linnavalitsus kuulutas jaanipäeval välja Võrumaa keskraamatukogu hoone rekonstrueerimise ja sisustamise riigihanke arvatava maksumusega umbes kaks miljonit eurot, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.
 
Hankega otsitava peatöövõtja ülesandeks on Jüri 54 hoone energiatõhususe suurendamiseks vajalike tööde läbiviimine ning keskraamatukogu ruumide sisustamine.

Peamised planeeritud ehitustööd on hoone fassaadi ja katusekatte rekonstrueerimine ja soojustamine, akende ja uste vahetus, uue ventilatsioonisüsteemi ehitus, küttesüsteemi uuendamine, päikesejaama rajamine katusele, samuti vee- ja kanalisatsiooni uuendamine, elektritööd ning raamatukogu sisetööd ja sisustamine.

Tööde oodatav maksumus on üle 1,9 miljoni euro.

Jüri tänav 54 hoone on nelja korruseline. Hoone esimesel korrusel paiknevad üürnike ruumid, laoruumid, garaaž ja erinevad tehnilised ruumid. Hoone teine ja kolmas korrus on kasutusel Võru keskraamatukoguna. Neljandal korrusel paiknevad tehnilised ruumid.

Pakkumisi oodatakse 11. augustini.