EESTI ELU
12. juuni seisuga on Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajatest end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud 4771 inimest; nende osakaal kõikidest registreeritud töötutest on 10,5 protsenti.
Möödunud nädala jooksul, 6. juunist kuni 12. juunini, võttis end töötukassas arvele 355 Ukraina põgenikku, selgub töötukassa statistikast.
Töötukassa abiga on Ukraina põgenikest 53,6 protsenti otsimas tööd Harjumaal. Järgnevad 10,4 protsendiga Ida-Virumaa, 9,3 protsendiga Tartumaa ning 5,1 protsendiga Lääne-Virumaa.
End töötuna arvele võtnud rahvusvahelise kaitse saajatest 85,5 protsenti on naised. Vanusegrupiti on registreeritud töötutest 10,2 protsenti 16–24-aastased, 74,4 protsenti 25–54-aastased ning 15,3 protsenti enam kui 55-aastased.
Kõrgharidus on 62,3 protsendil end töötuna arvele võtnud Ukraina põgenikest ja kutseharidus on 10,5 protsendil. Erialase hariduseta on 15,6 protsenti registreeritutest ja 11,7 protsendil on haridustase täpsustamata.
Viimase ametiala järgi on registreeritute seas napilt enim, 19,4 protsenti, teenindus- ja müügitöötajad. 19,2 protsenti on aga tippspetsialistid ning 13,3 protsenti tehnikud ja keskastme spetsialistid. 14,3 protsendil eelnev töökogemus puudub.
Eelmisel nädalal registreeritud uutest töötutest on töötutoetuse saajaid 179 ehk 50,4 protsenti. Kokku saab toetust või hüvitist 77,5 protsenti registreeritutest.
Eelmisel nädalal lõpetati 111 inimese puhul töötuna arvelolek. Kokku on töötuna arvelolek lõpetatud 2928 inimesel, neist 2388 puhul tänu tööle rakendumisele.
Ukrainaga seotud rahvusvahelise kaitse saajad saavad end töötuna registreerida alates selle aasta 10. märtsist.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eesti mehed tarbivad soovituslikust kaks korda rohkem soola">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud rahvastikupõhine soolatarbimise uuring näitas, et Eesti mehed tarbivad keskmiselt soovituslikust kaks korda rohkem soola. Naiste keskmine soolatarbimine ületab soovituslikku kogust enam kui kolmandiku võrra.
- Vene kütuste import jätkus aprillis
- Mullu lõi turustatud taimekaitsevahendite kogus rekordi
- Kindlustuse hinnad rallivad Covidi ja sõjamõjude tuules aina ülespoole
- Pooled ametist lahkunud ministrite nõunikud said preemiat
- Võru linna teenetemärgi pälvis Reet Kangro
- Harjutusväljadega KOV-id saavad elukeskkonna parandamiseks toetust
- Fotonäitus laulupeo rongkäikudest jõudis Võru keskväljakule
- Surmade arv kasvas koroona tõttu 2021. aastal oluliselt
- Lennukist mahajäämine on reisi katkemise üks põhipõhjus
- Eeloleval nädalal tuleb kuni 25 kraadi sooja
- Karis vabastas Kallase ettepanekul ametist Keskerakonna ministrid
- Reformierakond heidab Keskerakonna ministrid valitsusest välja
- Kogutud 2,1 miljonist eurost on üle poole abina Ukrainasse toimetatud
- Euroopa Liit kehtestab Venemaale uued mõjukad piirangud
- Omavalitsused saavad toimetulekutoetuste tarvis juurde 10,9 miljonit
- Vähem kui pooled käivad regulaarselt hambaarsti juures
- Põgenike üüri katmiseks on halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust
- Eestis on lapsi üheksa protsenti rohkem kui eelmise loenduse ajal
- Peretoetuste eelnõu tekitatud poliitiline määramatus jätkub
- Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 4,3 protsenti
- Swedbank ei lasknud sõjaväele droone osta
- Iga kolmas noor soovib töötada tehnoloogia- või idufirmas
- Töötuskindlustushüvitise maksmine võib hakata sõltuma töötute arvust
- Töötuna on arvel 4717 Ukraina põgenikku
- Uuel nädalal läheb ilm taas soojemaks
- Üha rohkem inimesi lükkab auto ostu edasi
- Küttepuude odavnemist ei ole lähiajal näha
- Taimekaitsetöödel peavad kõik kasutajad järgima nõudeid
- Tarbijaid võiks sel kütteperioodil toetada sarnaselt eelmisele
- Vaatamata varasele pensionile minekule töötavad eestlased kaua
- Muruniidukite purunemiste üllatav põhjus: õli unustatakse lisada
- Pagulasabi on rahaliselt toetanud 1178 sõjapõgenikust lapse kooliteed
- Eestis tehakse alkoholiregistrisse aastas keskmiselt 10 000 kannet
- Lähisuhtevägivalla ohvrid pole piisavalt kaitstud
- Kaitsevägi lubab suurõppusega kaasnevad kahjud heastada
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Uuring selgitas välja 40 protsenti palgalõhe põhjustest">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Eesti teadlased viisid hiljuti läbi soolise palgalõhe interdistsiplinaarse uuringu, mille eesmärk oli parandada teadmisi palgalõhe kujunemisest; projekti juhi Kadri Tähe sõnul õnnestus ära selgitada ligikaudu 40 protsenti palgalõhest.
Sooline palgalõhe on nii tööturul kui ühiskonnas laiemalt valitseva soolise ebavõrdsuse üks olulisemaid indikaatoreid. 2021. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 14,9 protsenti ehk sama töötundide arvu korral teenisid naised meestest keskmiselt ligi viiendiku võrra väiksemat töötasu. See peegeldab soolist ebavõrdsust ühiskonna eri valdkondades nii avalikus kui ka erasfääris, teatas Eesti Teadusagentuur.