Elektrilevil on probleeme tuhandete arvete koostamisega, sest mitme tuhande kaugloetavate elektriarvestite näitu pole võimalik lugeda elektrivõrgus esineva müra tõttu, kirjutab Postimees. 

Lisaks on Elektrilevil kaelas teinegi mure: juba mitu kuud on tõrkeid seoses infosüsteemide uuendamisega, mistõttu pole ettevõttel olnud võimalik väljastada umbes 0,17 protsendile klientidest arvet voolutarbimise eest.

Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Ivar Jurtšenko sõnul on keskmiselt probleeme umbes 0,4 protsendi kaugloetavate arvestite tööga. Kuivõrd Elektrilevi haldab suurusjärgus 690 000 kaugloetavat arvestit, on töö keskmises ajahetkes häiritud umbes 3500 aparaadil.

Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul võetakse tõsisemalt luubi alla need arvestid, millega side on olnud katkenud üle 21 päeva, sest praktika on näidanud, et osaliselt on häired ajutised või ka hooajalised ning side taastub ise mõne aja möödudes. Kui jätta kõrvale juhtumid, kus tarbija on näiteks peakaitsme välja lülitanud ja arvesti seetõttu ilma sideta jätnud, osutub probleemi põhjuseks sageli mõni defektne või kodukasutusse sobimatu elektriseade tarbija enda või hoopis naabri korteris.

Lutsu sõnul on tavaliselt võrguhäirete tekkimise süüdlasteks näiteks ruuterite ja digibokside ülekuumenenud toiteadapterid, krüptokaevurid, mitmed Hiinast toodud elektroonikaseadmed, vanad luminofoorvalgustid ning lauaarvutid ja sagedusmuundurid või muud elamupiirkonda mittemõeldud seadmed. Kõik need seadmed võivad tekitada müra elektriliinides võrguettevõtetele reserveeritud kuni 95 kHz sagedusalasse, mis mõjutab elektritarbimise andmete kättesaadavust kauglugemise teel. Segajaid käivad elektrikud ka majapidamistest otsimas.

Luts märkis, et sageli segavad sedasorti häiringud elektrivõrgus süsteemi toimimist kogu alajaama piirkonnas. Ivar Jurtšenko viitas võrgulepingu tüüptingimustes olevale punktile 5.2.2, mis ütleb: «Võrguettevõtjal on õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist, kui ostja kasutab elektripaigaldisi, mis alandavad võrreldes kehtivate nõuetega elektrienergia kvaliteeti või elektrivarustuse kindlust jaotusvõrgus või takistavad kaugloetava mõõteseadme tööd.»

Põhimõtteliselt tähendab see, et Elektrilevi võiks võrguhäirete tekitajatelt ka voolu ära võtta, kuid Jurtšenko märkis, et kuna üldjuhul ei ole tegu pahatahtlikult tekitatud olukorraga, siis pigem aidatakse klienti. See tähendab, et odavamad müra tekitavad seadmed vahetatakse välja Elektrilevi kulul või paigaldatakse Elektrilevi kulul müra tekitava kallima seadme ja vooluvõrgu vahele filter.

Priit Lutsu sõnul ei ole elektriarvestite töö häirituses tuvastatavat piirkondlikkust, sest häireid võivad tekitada väga erinevad seadmed. «Küll on statistiliselt neid rohkem ikka seal, kus tarvitajaid ka rohkem.»

Siiski on Elektrilevil jäänud juulis umbes 1000 arvet väljastamata ning klientidele on läinud kahetsevas toonis läkitus, mis teavitab infosüsteemide uuendamisel tekkinud tõrkest, mistõttu ei ole osutunud võimalikuks tegelike tarbimiskoguste eest võrguarvet väljastada.

Jurtšenko loodab, et probleem saab sügiseks lahendatud. «Tegemist on keerulise tarkvara juurutamisega, mis kontrollib mõõteandmete täielikkust, vajadusel prognoosib puuduolevad andmed ja seejärel edastab andmed arve genereerimiseks,» selgitas ta.

Valitsus otsustas muuta alates esmaspäevast ühistranspordis maskikandmise taas kohustuslikuks, lisaks väheneb alates 9. augustist üritustel osalejate piirarv.

Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et valitsus otsustas kehtestada alates 2. augustist ühistranspordis maskikandmise kohustuse. Kohustus on üldine ning vaktsineeritutele või läbipõdenutele erandit ei tehta. Kallas põhjendas seda asjaoluga, et ühistranspordis ei ole võimalik kontrollida, kas inimene on vaktsineeritud või mitte.

Ka otsustas valitsus langetada üritustel osalejate piirarvu alates 9. augustist. Peaministri sõnul võib piiranguteta sisetingimustes üritustel osaleda kuni 50 ja välitingimustes kuni sada inimest. Kui aga osalejate arv on suurem, peab ürituse korraldaja kontrollima, kas inimene on vaktsineeritud või mitte või haiguse läbi põdenud. 

Kallase sõnul hakkab piirang kehtima esimesest külastajast.