Juulis kaotas jätkuvalt enim mobiiltelefoninumbreid Tele2, mille võrgust lahkus 2194 numbrit; seejuures on mobiilioperaator tänavu igal kuul kõige enam mobiilinumbreid kaotanud.

Samas Telia ja Elisa numbriliikuvuse saldod olid juulikuus positiivsed. Telia võrku liitus 180 numbrit, Elisa võitis juurde 1991 numbrit, selgub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) andmetest. 

Tänavu esimesel seitsmel kuul on Tele2 kaotanud kokku 9785 mobiilinumbrit. Telia ning Elisa on aga juurde võitnud vastavalt 377 ja 9344 numbrit.

Kokku liikus lõppenud kuul 5609 mobiiltelefoninumbrit ning 80 tavatelefoninumbrit. Samas tühistati 3781 mobiiltelefoninumbri teisaldamise avaldust ning 26 tavatelefoninumbri teisaldamise avaldust.

Mullu kaotas enim mobiiltelefoninumbreid Tele2, mille võrgust lahkus 5098 numbrit. Negatiivne saldo oli ka Telial, mille võrgust lahkus 4800 numbrit. Positiivse saldoga Elisa sai aga juurde 9870 numbrit.

Liikunud numbrite arv kajastab reaalsete tava- ja mobiiltelefoninumbrite üleminekut ühe sideettevõtte juurest teise juurde. Liikunud numbrite arvul puudub otsene seos sideettevõttega liitunud või sealt lahkunud klientide üldarvuga, sest ühel kliendil võib olla mitu numbrit, kuid samas üks liitumisleping.

Samuti ei kajasta numbriliikuvuse statistika kõnekaartide kasutusest ega uute liitumislepingute sõlmimisest ning vanade lõpetamisest tulenevaid muudatusi sideettevõtete klientide üldarvus.

Leedus toimuva tõttu võimalikuks rändekriisiks valmistuv politsei- ja piirivalveamet valis Lõuna-Eestis Võrumaal välja koha, kuhu vajaduse korral rajada esmane ebaseaduslike piiriületajate vastuvõtupunkt, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Vaatame Leedu-Valgevene piiril toimuvat ja püüame ette näha kitsaskohti, mida meil on võimalik ära hoida, juhul kui ka Eesti piiril peaks rändesurve suurenema,» rääkis Lõuna prefektuuri politseimajor Ottomar Virk Lõuna-Eesti Postimehele.

Leedus on üks pingete allikas sisserändajate vastuvõtupunktid. Need asuvad tihtipeale piirkondades, kus võivad tekkida konfliktid kohalike inimestega. Olgugi, et vastuvõtupunktides on ebaseaduslikult riiki sisenenud inimesed kontrollitud alal ja politsei valve all, on see osale kohalikele siiski häiriv, et kriisi nii-öelda nende koduõuel lahendatakse. Et võimaliku rändekriisi puhkedes Eestis selliseid tüliallikaid ei tekiks, kuid samas saaksid sisserändajatega seotud protseduurid kiirelt tehtud, sõelus politsei- ja piirivalveamet (PPA) Lõuna-Eestis välja esmase koha, kuhu selline sisserännanute vastuvõtupunkt rajada.

«Tavaliselt menetleme ebaseadusliku sisserände juhtumeid kordonites, aga peame valmistuma juhuks, kui hakkavad saabuma suuremad grupid, keda me puhtfüüsiliselt ei saa kordonitesse ära mahutada,» selgitas Virk. «Kui rändesurve peaks suurenema, vajatakse eraldi kohta, kuhu ebaseaduslike sisserändajate kõrval mahuks ka kõik tööliinid: isikute turvakontroll, tuvastamine, vajadusel meditsiiniabi osutamine, koroonatestimised, ülekuulamised ja nõnda edasi. Pärast seda tehakse otsus, kas inimene saadetakse päritoluriiki tagasi, peetakse kinni või kui selgub, et inimese elu on tema kodumaal ohus, algab varjupaigamenetlus,» lisas Virk.

Esmane menetlus võtab aega kuni 48 tundi. «Leedu näitel oleme kuulnud kohalike inimeste muret, et äkki hakkavad vastuvõtupunkti toodud välismaalased kohalikus külapoes leiba ostmas käima või puutuvad muul moel kohalikega kokku. Vastuvõtupunkt on suletud ja politsei range kontrolli all territoorium, kust ükski välismaalane kuidagi külapeale liikuma ei saa,» jätkas Ottomar Virk.

Kuna võimaliku rändekriisi puhkedes on tõenäoliselt just Lõuna-Eesti see piirkond, kuhu üle ida- või ka lõunapiiri ebaseaduslikud sisserändajad saabuvad, on loogiline, et ka esmased protseduurid tehakse ära selles piirkonnas. Krabi kool jäi kõrvale «Kohtusime kohalike vallajuhtidega, kes aitasid leida võimalikke variante, kuhu esmast vastuvõtupunkti võiks rajada. Näiteks ühe alternatiivina kaalusime Krabi tühjalt seisvat koolimaja Läti piiri lähistel, kuid see jäi praegu logistilise sobimatuse tõttu kõrvale. Nüüd oleme paberil plaani valmis seadnud, et kui rändesurve Eesti suunal peaks suurenema, rajame vastuvõtupunkti Koidula raudteejaama,» avaldas Virk. «Koht on PPA tegevuste läbiviimiseks logistiliselt sobilik, ala on aiaga kindlalt piiratud ja eraldatud ning ka kohalikust kogukonnast võrdlemisi eraldi seisev,» lisas ta.

Praegu tehakse ettevalmistusi, et vastuvõtupunkti käivitamisel oleks see kohe võimeline läbi laskma umbes 400 inimest 48 tunni vältel. Arvestades aga raudteepiiripunkti suurt territooriumi, saab vajadusel läbilaskevõimet veelgi suurendada. «Vastuvõtupunkt, olgu see Koidulas või õigupoolest ka kusagil mujal, ei ole midagi, mida kohalikud pelgama peaks. Vastupidi: väidan, et kogukonna turvalisus on selliselt paremini hoitud, sest ebaseaduslikult rändelt tabatud isikud on vastuvõtupunktis politsei kontrolli all. Samuti aitab selline vastuvõtupunkt kaasa PPA tõhusamale tegutsemisele, sest loetud päevadega teevad meie uurijad ja teised ära kõik kriitilise tähtsusega menetlustoimingud selle nimel, et iga välismaalane, kel pole alust Eestis viibida, tagasi saadetaks," rääkis Virk.

Praegu on olukord Eesti piiril jätkuvalt rahulik, kuid see võib ka kiiresti muutuda. «Praegu on õige aeg kõigil rändekriisi lahendama asuvatel asutustel üle vaadata oma valmisolek, sest võimaliku kriisi lahendamisega tuleb alustada siis, kui on võimalus kriisi tekkeks. Mitte siis, kui kriis juba käes on,» lisas Virk.