AS Võru Vesi ja Võru linnavalitsus viisid projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt” raames läbi riigihanked, mille tulemusena sõlmiti lepingud vee‐ ja kanalisatsioonirajatiste ning tänavate rekonstrueerimiseks järgmiste ehitusettevõtetega: OÜ Konsortsium Taristu Grupp, OÜ Powtec, OÜ Asfaldigrupp – Liiva, Petseri, Roosi, Kalevipoja ja Koidula tn piirkond; AS Terrat – Vee tn piirkond (kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kinnisel meetodil erinevatel tänavalõikudel).

Ehitustööde käigus on plaanis rajada või rekonstrueerida 1380 m veetorustikku, 2770 m kanalisatsioonitorustikku ja 2090 m sademeveetorustikku. Torustike rajamise järgselt taastatakse teed-tänavad üldjuhul täies mahus.

Torustike ehitustöid teostatakse Võru linna reoveekogumisala veemajandusprojekti raames ja töid toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Vee ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde maksumus on umbes 1,4 miljonit eurot ja teedeehitustööde maksusus umbes 514 000 eurot. Tööd planeeritakse lõpetada järgmise aasta 31. oktoobriks.

Ehitustööde omanikujärelevalvet teostab AS Infragate Eesti.

Kuigi ID-kaarti võiks kasutada koroonapassina, ei ole selle peale tõsiselt mõeldud, peamiselt seepärast, et Covid-19 digitõendit peaks saama kasutada ka väljaspool Eestit, kirjutab Postimees. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on asja põgusalt arutanud, kuid praegu ei ole see töös peamiselt kahel põhjusel. Kõigepealt on tegemist Eesti-ülese Covid-19 digitõendiga, mis tähendab, et seda peab saama kasutada kogu Euroopa Liidus.

«Reisimisel on vaja QR-koodi põhist lahendust nii piiriületusel kui ka sihtriigis kohapeal, sealsed seadmed ei loe Eesti ID-kaarte,» selgitas MKM-i meedianõunik Laura Laaster. ID-kaardi põhine lähenemine sobiks vaid Eestisse. See aga tähendaks, et inimestel tekiks kaks kohustuslikku digitõendi formaati.

Teise põhjusena tuuakse välja ettevõtete erinev võimekus. «Ettevõtjate võimekus ID-kaardilt tõendit lugeda on väga erinev,» märkis Laaster. ID-kaardi lugemiseks on vaja eraldi seadet ning osa kassasüsteemide puhul ka väikest arendust. Seda viimast on vaja neil, kellel ID-kaardi põhist kliendikaarti ei ole.

Eesti ettevõtja, endise väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu sõnul võib laias laastus iga Covid-19 digilahenduse kohta öelda, et selle peale oleks pidanud varem mõtlema. Samas on lahendust aga kiiresti vaja. «Kui me oleksime kohe mõelnud pikema plaani peale, siis oleks ID-kaart olnud mõistlik, sest ID-kaart on kõigil olemas,» lausus Karu.

Lühiajalises plaanis on praegune lahendus Karu hinnangul toimiv ja hea.

Nagu ikka, on mündil ka teine pool. Endise väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri sõnul tuleb ID-kaardi põhise lahendusega mängu inimlik mõõde.

Näiteks see, kas inimene ise on nõus jagama oma QR-koodi ja ID-kaarti. Mingeid asju saab teha ju ainult siis, kui vastad kindlatele kriteeriumitele. Karu tõi näiteks, et inimesed näitavad kontserdipaika sisenedes piletikontrollile nii piletit kui ID-kaarti, tõendamaks niimoodi oma vanust. «ID-kaardi ettenäitamine võib olla keerulisem teema kui vaid QR-koodi või paberist digitõendi esitamine,» sõnas Karu. ID-kaart on lihtsalt isiklikum.

Samas, tema hinnangul on ID-kaardi põhine lähenemine hästi paika pandud. ID-kaardiga ei piirata nimelt elutähtsaid tegevusi. «Kui nüüd järsku hakatakse igal pool nõudma ID-kaarti, siis siit võib tulla küsimus, kas me oleme taas teel politseiriiki?» rääkis ta.

Andmekaitse inspektsioon meenutab, et Covid-19 digitõendite puhul ei ole ettevõtjatel luba koroonapasside andmeid säilitada, vaid neil on õigus neid kontrollida. Kui QR-koode kontrollitakse alternatiivse rakenduse kaudu, siis peab ettevõtja kohe kindlasti selgeks tegema, kas ja mida kasutatav rakendus andmetega edasi teeb.

See tähendab, et ei tohi tekkida olukorda, kus ettevõtja ise andmeid ei säilita, küll aga teeb seda rakendus. Nii võib juhtuda, et andmed edastatakse mõnda kolmandasse riiki. Kui nii peaks minema, siis selle eest vastutab ettevõtja.