EESTI ELU

Valio Eesti käive püsis mullu stabiilselt 125 miljonil eurol

Foto on illustratiivne FOTO: Valio juust

Valio Eesti käive püsis mullu aasta varasemaga võrreldes sisuliselt samal tasemel, kahanedes vaid 0,19 protsenti 125,3 miljonile eurole, ning ka ettevõtte puhaskasum oli võrdlemisi stabiilne, tõustes 2,7 protsenti 5,15 miljonilt eurolt 5,3 miljoni euroni. 

Müügitulust valdava enamuse – 120,4 miljonit eurot – teenis Valio müügist Euroopa Liidu (EL) riikidele.

Ööpäevaga leidis kinnitust 246 uut koroonaga nakatumist

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8796 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 246 ehk 2,8 protsenti testide koguarvust.

Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 72,4 protsenti olid vaktsineerimata, 9,3 protsenti pooleli vaktsineerimisega ja 18,3 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 98 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 74 on Tallinnas. Tartumaale lisandus 35, Pärnumaale 22, Ida-Virumaale 13, Võrumaale 12, Saaremaale 11, Valgamaale 8, Jõgevamaale ja Põlvamaale 7, Läänemaale, Lääne-Virumaale ja Raplamaale 6, Järvamaale 4 ja Viljandimaale 3. Ainsana ei lisandunud uusi nakkusjuhtumeid Hiiumaale. Kaheksal juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 194,6 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,4 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates kaheksa uut juhtumit. Haiglas on 53 patsienti, kellest 88,7 protsenti on vaktsineerimata. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajajatest on üle 60-aastased 35 inimest ehk 66 protsenti. Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.

Ööpäeva jooksul manustati 6755 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 662 865 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 577 782 inimesel. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 69,8 protsenti. Vanusegrupis 70+ on kõikides maakondades vaktsineeritud üle 65 protsendi, erandiks on Harjumaa 64,5 protsendi ja Ida-Virumaa 43,7 protsendiga.

Töötukassa: aastaga on tööampse teinud ligi 8000 inimest

Alates eelmise aasta 1. septembrist saavad kõik inimesed, kes on ennast töötuna arvele võtnud, teha iga kuu põhitöö otsimise kõrvalt nii-öelda tööampse; töötukassa andmeil on selle aja jooksul tööampsutanud ligi 8000 inimest.

Enne uue seaduse jõustumist pidi ennast töötuna arvelt maha võtma, kui taheti minna tegema mõnda lühikest tööotsa, teatas töötukassa.

"Paljude inimeste jaoks oli töötuna arveloleku lõpetamine ja seejärel uuesti arvelevõtmine hirmutav ning tekitas palju küsimusi. Praegu on need hirmud ületatud ning inimesed kasutavad aktiivselt võimalust teenida põhitöö otsimise ajal lisaraha, samal ajal kaotamata ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist või töötutoetust," märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Marina Radik tööampsude ülevaates.

Sisuliselt saab töötu tööampse teha töötuna kaheksal päeval kuus. Näiteks võib ühe kuu kohta sõlmida ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut – seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd. 

Tööampse tehes ei tohi brutotasu olla kokku rohkem kui 233 eurot ja 60 senti ehk 40 protsenti selle aasta töötasu alammäärast. Samuti võib tööampse teha töötuna arveloleku ajal kokku kuni 12 kalendrikuul kahe aasta jooksul.

"Tänavu septembris saab täis aasta tööampsude lubamisest täis ja need, kes iga kuu on kasutanud seda võimalust, peavad arvestama ajalise piiranguga," rõhutas Radik. 

Kõige enam tööampse on esimese aasta jooksul tehtud klinditeeninduse ja kaubanduse valdkonnas. Neile järgnevad toitlustus, majutus, puhastusteenindus ja ehitus. Keskmine tööampsude kestvus ühe kuu vältel on kaks-kolm päeva. 

Septembris tehti 1594 tööampsu, oktoobris 2321 ning viimaste kuude jooksul on numbrid olnud 3000 juures. Rekordarv tööampse ehk 3901 tehti maikuus, mis võib Radiku sõnul olla suuresti seotud piirangute leevenduse ja hooajaliste tööde tõusuga. Ka juunis oli ampsutajate arv suurem kui enamikul varasematest kuudest.

Töötukassa andmeil on naised märksa usinamad ampsutajad kui mehed. Naiste osakaal kuude lõikes on 70 protsenti. Vanuseliselt väga suuri erinevusi ei ole – ampse teevad nii noored kui vanemad inimesed, ent teistest pisut vähem alla 19-aastased ja ka üle 60-aastased.

70 protsendil tööampsutajatest on erialane haridus ehk kõrg- või kutseharidus. Rohkem teevad tööampse inimesed, kes on olnud töötuna arvel kuni pool aastat. Aktiivsemaks on muutunud ka mõned inimesed, kes on aastaid töötud olnud, aga nüüd, kui avanes võimalus ampse teha, on jälle tööturule naasnud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD