EESTI ELU

Okaspuupalkide hinnad tõusid rekordtasemeni

SA Erametsakeskuse 2021. aasta teise kvartali puiduturu ülevaate kohaselt kasvas teises kvartalis võrdluses esimesega männipalkide hind 17,7 protsenti, männipeenpalkide hind 15,7 protsenti, kuusepalkide hind 25 protsenti ja kuusepeenpalkide hind 22,4 protsenti, püstitades kõigi nelja sortimendi osas absoluutse rekordi.

2020. aasta märtsiga võrreldes on männipalk kallinenud ligi 41 protsenti, männipeenpalk enam kui 45 protsenti, kuusepalk ligi 58 protsenti ja kuusepeenpalk ligi 56 protsenti, selgus Erametsakeskuse hinnastatistikast.

Tasuta õigusabi on 4 aastaga saanud ligi 40 000 inimest

HUGO.legal endise nimega Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga riigi toel õigusabi pakkunud üle 4 aasta ning selle ajaga on tasuta õigusnõu saanud ligi 40 000 inimest, kõige rohkem vajatakse juristi abi seoses perekonna- ning võlaõigusega.

Tasuta õigusabi pakuvad 45 juristi 16. nõustamiskohas üle Eesti ning esmast õigusnõu saavad taotleda kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek kuni 1700 eurot.

HUGO.legal peajurist Erki Pisukese sõnul võib eeldada, et ka edaspidi jäävad õigusvaldkondadena domineerima  perekonna- ning võlaõigusega seonduvad teemad.

"Koroonapandeemia tõttu võib prognoosida võlaõiguse osakaalu mõningat suurenemist peamiselt kolmanda laine mõjust töötuse määra kasvule, mis pole pandeemia algusest alates seitsmest protsendist madalamale langenud. Samuti näeme endiselt suurt probleemi vastutustundliku laenamise nõuete täitmisega krediidiandjate poolt, mistõttu saavad inimesed liiga kergekäeliselt laenu ning võivad lõppastmes jõuda ka inkassofirmade küüsi, kes nõudeid omakorda üle võimendavad," lisas Pisuke.

Pisukse sõnul on lisaks justiitsministeeriumiga koostöös pakutavale tasuta õigusabile HUGO meeskond töötanud aastaid selle nimel, et õigusabi inimestele kättesaadavam oleks ning nüüd on astutud taaskord uus samm selles suunas.

"Oleme ehitanud mitmeid õigusroboteid, kes inimesi tasuta abistavad ning kindlasti jätkame uute robotite väljatöötamisega. Uue teenusena aga pakume klientidele registreerimise päeval toimuvat telefoni- ja videonõustamise teenust, kuna sageli ei soovi inimesed oodata ka mõnda päeva juristi jutule pääsemiseks. Kui inimesel pole just väga head juristist tuttavat, siis julgen arvata, et selline võimalus oli varasemalt olemas ainult suurfirmade esindajatel, kelle pärast õigusnõustajad väga pingutavad. Peame loomulikuks, et see standard oleks kättesaadav ka eraisikutele ja väiksematele firmadele," ütles ta. 

Sama päeva õigusnõustamine ei ole riigi poolt toetatav, kuid annab võimaluse kogenud eksperdiga operatiivselt telefoni- või video teel konsulteerida. Olgu selleks küsimus äsja soetatud varjatud puudustega sõiduki või laenulepingu kohta – juristil on võimalik operatiivselt selgitada inimesele perspektiive, mida õigushariduseta isikul võib endal olla keeruline märgata.

Tööandja tohib küsida tõendit terviseohutuse kohta

Peaminister Kaja Kallas FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Kaja Kallas selgitas neljapäeval valitsuse pressibriifil, et tööandjal on õigus tulenevalt töökoha riskianalüüsist küsida töötajatelt tõendit vaktsineerituse kohta. 

Kallase sõnul on plaanis muuta bioloogiliste ohutegurite määrust. "Selle taga on see, et alates esmaspäevast kehtivad paljudes kohtades, näiteks meelelahutuskohtades nõuded, et tuleb oma terviseohutust tõendada. See kõik on vajalik selleks, et saaks ühiskonda hoida võimalikult avatuna," rääkis Kallas. 

"Nendes kohtades on ka töötajad ja praegu tööandjal nagu poleks otsest alust ja õigust kontrollida töötajate terviseohutust. Samas on seda tööandjatel vaja teha, kuna viirus levib palju ka töökohtadel," selgitas Kallas. 

Tema sõnul on tööandja kohustus tagada töökeskkonna ohutus ja see toimub läbi riskide hindamise ja nende maandamise kaudu. Selle riskianalüüsi võib tööandja teha ka ise ning analüüs hindab muuhulgas seda, kas töötaja töö iseloomu tõttu on oht nakkuse levikuks suurem, näiteks kui ta puudutab kokku paljude inimestega. 

"Seetõttu on tööandjal õigus võtta kasutusele meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja selleks võib ta nõuda ka töötajatelt terviseohutuse tõendamist. Ehk siis nendes kohtades, kus riskianalüüsi järgi on risk nakatuda kõrgem, peab olema tööandajal ülevaade töötajate vaktsineeritusest ja õigus vastavalt sellele tööd korraldada," rõhutas Kallas. 

Juhul, kui töötaja ei ole vaktsineeritud ja ei soovi ka süsti saada, on tööandjal õigus võtta kasutsele meetmed, näiteks nõuda töötajatelt maskikandmist või viia töötaja üle teisele ametikohale, kirjeldas Kallas. "Selle määruse muutmise eesmärk on tagada viiruse leviku tõkestamine," lisas Kallas. 

Tema sõnul ei hakka keegi kedagi lihtsalt niisama vallandama, kuna töötajaid on vähe ja  igaüks neist on kullahinnaga. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD