EESTI ELU
HUGO.legal endise nimega Eesti Õigusbüroo on koostöös justiitsministeeriumiga riigi toel õigusabi pakkunud üle 4 aasta ning selle ajaga on tasuta õigusnõu saanud ligi 40 000 inimest, kõige rohkem vajatakse juristi abi seoses perekonna- ning võlaõigusega.
Tasuta õigusabi pakuvad 45 juristi 16. nõustamiskohas üle Eesti ning esmast õigusnõu saavad taotleda kõik Eestimaal elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kehtib piirmäärana brutosissetulek kuni 1700 eurot.
HUGO.legal peajurist Erki Pisukese sõnul võib eeldada, et ka edaspidi jäävad õigusvaldkondadena domineerima perekonna- ning võlaõigusega seonduvad teemad.
"Koroonapandeemia tõttu võib prognoosida võlaõiguse osakaalu mõningat suurenemist peamiselt kolmanda laine mõjust töötuse määra kasvule, mis pole pandeemia algusest alates seitsmest protsendist madalamale langenud. Samuti näeme endiselt suurt probleemi vastutustundliku laenamise nõuete täitmisega krediidiandjate poolt, mistõttu saavad inimesed liiga kergekäeliselt laenu ning võivad lõppastmes jõuda ka inkassofirmade küüsi, kes nõudeid omakorda üle võimendavad," lisas Pisuke.
Pisukse sõnul on lisaks justiitsministeeriumiga koostöös pakutavale tasuta õigusabile HUGO meeskond töötanud aastaid selle nimel, et õigusabi inimestele kättesaadavam oleks ning nüüd on astutud taaskord uus samm selles suunas.
"Oleme ehitanud mitmeid õigusroboteid, kes inimesi tasuta abistavad ning kindlasti jätkame uute robotite väljatöötamisega. Uue teenusena aga pakume klientidele registreerimise päeval toimuvat telefoni- ja videonõustamise teenust, kuna sageli ei soovi inimesed oodata ka mõnda päeva juristi jutule pääsemiseks. Kui inimesel pole just väga head juristist tuttavat, siis julgen arvata, et selline võimalus oli varasemalt olemas ainult suurfirmade esindajatel, kelle pärast õigusnõustajad väga pingutavad. Peame loomulikuks, et see standard oleks kättesaadav ka eraisikutele ja väiksematele firmadele," ütles ta.
Sama päeva õigusnõustamine ei ole riigi poolt toetatav, kuid annab võimaluse kogenud eksperdiga operatiivselt telefoni- või video teel konsulteerida. Olgu selleks küsimus äsja soetatud varjatud puudustega sõiduki või laenulepingu kohta – juristil on võimalik operatiivselt selgitada inimesele perspektiive, mida õigushariduseta isikul võib endal olla keeruline märgata.
Peaminister Kaja Kallas selgitas neljapäeval valitsuse pressibriifil, et tööandjal on õigus tulenevalt töökoha riskianalüüsist küsida töötajatelt tõendit vaktsineerituse kohta.
Kallase sõnul on plaanis muuta bioloogiliste ohutegurite määrust. "Selle taga on see, et alates esmaspäevast kehtivad paljudes kohtades, näiteks meelelahutuskohtades nõuded, et tuleb oma terviseohutust tõendada. See kõik on vajalik selleks, et saaks ühiskonda hoida võimalikult avatuna," rääkis Kallas.
"Nendes kohtades on ka töötajad ja praegu tööandjal nagu poleks otsest alust ja õigust kontrollida töötajate terviseohutust. Samas on seda tööandjatel vaja teha, kuna viirus levib palju ka töökohtadel," selgitas Kallas.
Tema sõnul on tööandja kohustus tagada töökeskkonna ohutus ja see toimub läbi riskide hindamise ja nende maandamise kaudu. Selle riskianalüüsi võib tööandja teha ka ise ning analüüs hindab muuhulgas seda, kas töötaja töö iseloomu tõttu on oht nakkuse levikuks suurem, näiteks kui ta puudutab kokku paljude inimestega.
"Seetõttu on tööandjal õigus võtta kasutusele meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja selleks võib ta nõuda ka töötajatelt terviseohutuse tõendamist. Ehk siis nendes kohtades, kus riskianalüüsi järgi on risk nakatuda kõrgem, peab olema tööandajal ülevaade töötajate vaktsineeritusest ja õigus vastavalt sellele tööd korraldada," rõhutas Kallas.
Juhul, kui töötaja ei ole vaktsineeritud ja ei soovi ka süsti saada, on tööandjal õigus võtta kasutsele meetmed, näiteks nõuda töötajatelt maskikandmist või viia töötaja üle teisele ametikohale, kirjeldas Kallas. "Selle määruse muutmise eesmärk on tagada viiruse leviku tõkestamine," lisas Kallas.
Tema sõnul ei hakka keegi kedagi lihtsalt niisama vallandama, kuna töötajaid on vähe ja igaüks neist on kullahinnaga.
- Jüri Ratas: mina presideniks ei kandideeri
- Ööpäevaga tuli juurde 290 koroonapositiivset
- Politseinikud Läti piiril: paanikaks ei ole põhjust
- AS Võru Vesi ja Võru linnavalitsus sõlmisid viimase osa veemajanduse suurprojekti töövõtulepinguid
- ID-kaardi kui koroonapassi peale ei ole tõsisemalt mõeldud
- Eesti tugevdas kontrolli Läti piiriga külgnevatel aladel
- Valio Eesti käive püsis mullu stabiilselt 125 miljonil eurol
- Ööpäevaga leidis kinnitust 246 uut koroonaga nakatumist
- Töötukassa: aastaga on tööampse teinud ligi 8000 inimest
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 657 902 inimesele
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 649 250 inimesele
- Kaitseväe meedikud tõttavad vaktsineerimisel appi
- Tele2 kaotas juulis järjekordselt enim mobiilinumbreid
- Sisserändajate vastuvõtupunkt tuleb kriisi korral Võrumaale
- Ühistranspordis on esmaspäevast maskikandmine taas kohustuslik
- Kõik maakonnad avavad esmaspäevast püsivad vaktsineerimiskabinetid
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 641 109 inimesele
- Kontrolli alt väljunud mururobotid tekitavad tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kahjusid
- Tuhandete klientide elektritarbimise arvestamine on segatud
- Ühistranspordis muutub maskikandmine taas kohustuslikuks
- Valitsus kärpis veelgi üritustel osalejate piirarvu
- Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 627 375 inimesele
- Kurjategija laadis alla sadu tuhandeid dokumendifotosid
- Eestisse saabus ligi 50 000 rahvusvahelises tarneahelas kuhjunud pakki
- Ööpäevaga tuli juurde 193 koroonapositiivset
- Riik toetab Kagu-Eesti mikro- ja väikeettevõtjaid 600 000 euroga
- Prognoos: kooliaeg algab üle 1000 nakatunuga päevas
- Eelmisel nädalal sai üle 22 000 inimese esimese COVID-19 kaitsesüsti
- Võrumaa kutseharidus keskuse juht sattus politsei luubi alla
- Politsei otsib võimaliku sotsiaalmeedia kelmuse tõttu kahju saanud inimesi
- Valitsus vähendab kontrollimata üritustel lubatud osalejate hulka
- Vaktsineerimata ajateenijad saavad väljaloale harvemini
- Pea iga teine eestimaalane koges koroona-aastal tööstressi
- Uus nädal toob taas üle 30-kraadise õhusooja
- President Kaljulaid sõitis jalgrattal läbi Eesti-Venemaa maismaapiiri
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Okaspuupalkide hinnad tõusid rekordtasemeni">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.SA Erametsakeskuse 2021. aasta teise kvartali puiduturu ülevaate kohaselt kasvas teises kvartalis võrdluses esimesega männipalkide hind 17,7 protsenti, männipeenpalkide hind 15,7 protsenti, kuusepalkide hind 25 protsenti ja kuusepeenpalkide hind 22,4 protsenti, püstitades kõigi nelja sortimendi osas absoluutse rekordi.
2020. aasta märtsiga võrreldes on männipalk kallinenud ligi 41 protsenti, männipeenpalk enam kui 45 protsenti, kuusepalk ligi 58 protsenti ja kuusepeenpalk ligi 56 protsenti, selgus Erametsakeskuse hinnastatistikast.