Statistikaameti andmeil on viimase 25 aasta jooksul tegutsevate mittefinantsala ettevõtete arv Eestis lausa neljakordistunud – kui 1995. aastal oli neid alla 24 000, siis 2019. aastal juba üle 95 000.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi ameti blogis välja, et äriühingu, eriti osaühingu, loomine on Eestis elektroonilise registreerimise võimaldamise tõttu muutunud väga lihtsaks. Kui taasiseseisvumise alguses registreeriti ettevõte kümne päeva jooksul pärast kõigi registreerimisdokumentide esitamist, võib praegu hakkama saada vähem kui tunniga.

Keskmine ettevõte on aga aastate jooksul taandunud väga väikeseks: kui 1995. aastal töötas ettevõttes keskmiselt 18 inimest, siis 2019. aastaks kahanes see viie inimeseni, märkis Pihlak. 

Samas vaatamata rahvaarvu vähenemisele on ettevõtete töötajate koguarv läbi aastate vähe muutunud: aastal 2019 töötas tegutsevates ettevõtetes kokku vaid umbes 10 000 töötajat enam kui 1995. aastal.

Aastal 1995 andsid enim ehk 163 000 inimesele tööd mäetööstuse, töötleva tööstuse ja energeetika ettevõtted, 2019. aastal oli samades valdkondades kokku 120 000 töötajat.

2019. aastal olid suurima töötajate arvuga – 134 000 töötajat – teenindavad tegevusalad, ehk majutus ja toitlustus, info ja side, kinnisvaraalane tegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kunst, meelelahutus ja vaba aeg. 1995. aastal oli samas valdkonnas 68 000 töötajat.

Analüütiku sõnul oli murdepunktiks aasta 2010, kui teenindavate tegevusalade töötajate arv võrdsustus mäetööstuse, töötleva tööstuse ja energeetika sektori töötajate arvuga. Edaspidi hakkas see kasvama.

Töötajate koguarv aga vähenes sajandivahetuseni ja kasvas seejärel kriisiaastateni. Palgatud tööjõudu oli ettevõtetes kõige rohkem vahetult enne kriisiaastaid – 2007. aastal oli töötajaid 470 000. Pärast seda hakkas töötajate arv aastatel 2008–2010 järk-järgult vähenema, kahanedes 382 000 töötajale 2010. aastal. Taastumine toimus aastal 2011, kui töötajate arv oli ligi 396 000.

Viimasel viiel aastal on nii tegutsevate ettevõtete kui töötajate arv Pihlaku sõnul püsinud stabiilsena. Aastal 2019 oli 95 000 ettevõttes tööl 445 000 töötajat.

Samas tõi Pihlak välja, et olukorras, kus 25 aasta jooksul on ettevõtete arv neljakordistunud ja töötajate arv jäänud peaaegu samaks, on toimunud huvitav muutus – põllumajandus- ja tööstusvaldkonnast on töötajad liikunud ehitus- ja teenindussektorisse.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 704 038 inimesele ja vaktsineerimiskuur on lõpetatud 608 751 inimesel.

Ööpäeva jooksul manustati 5788 vaktsiinidoosi. Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 70,2 protsenti.

60+ vanusegruppi on üle 65 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Harjumaal, kus on vaktsineeritud 63,3 protsenti ja Ida-Virumaal 45,1 protsenti.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on avatud inimestele, kes on vähemalt 12-aastased. Aja saab broneerida digiregistratuuris ja kesksel telefonil 1247 kell 8-20. Vabu aegu lisatakse vastavalt saabuvatele vaktsiinitarnetele.

Tehniliste küsimuste või digiregistratuuris aja broneerimise osas võib võtta ühendust TEHIK-u kasutajatoega telefonil 7 943 943 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. iga päev kell 7-22.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4444 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 332, mis moodustab 7,5 protsenti testide koguarvust.

Ööpäevaga lisandunud nakatunutest 78 protsenti olid vaktsineerimata ja 22 protsenti lõpetatud vaktsineerimiskuuriga. Haiglaravi vajavatest patsientidest 81,5 protsenti on vaktsineerimata.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 110 inimesel. Harjumaa uutest nakkusjuhtumitest 84 on Tallinnas. Tartumaale lisandus 47, Võrumaale 34, Saaremaale 20, Valgamaale 19, Pärnumaale 17, Põlvamaale ja Raplamaale 16, Järvamaale 15, Ida-Virumaale ja Viljandimaale 8, Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale 5, Hiiumaale 3 ning Läänemaale 2. Seitsmel juhul rahvastikuregistris elukoht puudus.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 285,3 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 5,2 protsenti.

Ööpäeva jooksul avati haiglates neli uut COVID-19 haigusjuhtumit ning haiglaravi vajab 92 patsienti. Hetkel haiglaravi vajavatest inimestest on vaktsineerimata 75, mis moodustab 81,5 protsenti koroonaviirusega nakatunud patsientidest. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 66 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 55 inimest ehk 59,8 protsenti. Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud.

Ööpäeva jooksul manustati 5788 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 704 038 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 608 751 inimesel.

Üle 60-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 70,2 protsenti. 60+ vanusegruppi on üle 65 protsendi vaktsineeritud kõikides maakondades, välja arvatud Harjumaal, kus on vaktsineeritud 63,3 protsenti ja Ida-Virumaal 45,1 protsenti.