Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad viirusekoguse kasvu, viiruse kogus on suurim Lõuna- ja Kesk-Eestis.

Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on koroonaviirust enim Lõuna- ja Kesk-Eesti asulate reovees, vähese viirusekogusega paistavad silma Virumaa suuremad linnad.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsetest tulemustest näha, et Lõuna-Eestis on viirus eelmise nädalaga võrreldes ühtlasemalt laiali läinud. Kui nädala eest võis öelda, et nakkuskolded on peamiselt suuremates linnades, siis nüüd on väga laialdasele viiruse levikule viitavad analüüsitulemused saadud ka näiteks Tõrva ja Elva proovidest.

Suures koguses leidub koroonaviirust mitmes teiseski Lõuna-Eesti väiksemas asulas. „Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus väiksem Ida-Virumaal, Lääne-Eestis ja Harjumaal.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk teises kvartalis 1538 eurot, mis on 7,3 protsendi võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal.

Kõige kõrgemad on palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel, teatas statistikaamet.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine brutokuupalk sedavõrd suures mahus viimati 2019. aasta kolmandas kvartalis.

"Tänavu teises kvartalis oli kõrgeim brutokuupalk jätkuvalt Harjumaal ja Tartumaal. Madalaimat palka teeniti Hiiumaal ja Valgamaal, kus see oli üle 350 euro võrra väiksem Eesti keskmisest," ütles Tarkiainen.

"Kõige enam kasvasid palgad aastaga aga just Hiiumaal ja ka Läänemaal, väikseim palkade tõus oli Võrumaal ning Põlvamaal," lisas ta.

Keskmine brutokuupalk on jätkuvalt 2761 euroga kõrgeim info ja side tegevusalal, 2545 euroga finants- ja kindlustustegevuses ja 2124 euroga energeetikas. 

Madalaimat palka teeniti aga 884 euroga majutuse ja toitlustuse, 1124 euroga kinnisvaraalase tegevuse ning 1208 euroga kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam 17,7 protsendiga mäetööstuses ning 12,2 protsendiga tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel. Väikseim tõus oli 0,3 protsendiga energeetikas ning 1,8 protsendiga finants- ja kindlustustegevuses.