Riigikogu koguneb tuleval nädalal erakorralisele istungjärgule presidenti valima.

Toompea lossi istungisaalis toimub 30. augustil algusega kell 13 riigikogu erakorraline istungjärk, mille päevakorras on presidendi valimine. 

Riigikogu esimees Jüri Ratas kutsus erakorralise istungjärgu kokku vastavalt põhiseadusele, riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ning  residendi valimise seadusele presidendi ettepanekul, edastas riigikogu pressieisndaja.

Presidendikandidaatide registreerimiseks esitamine algab 26. augustil kell 9 ja lõpeb 28. augustil kell 18.

President valitakse salajasel hääletusel, kus igal riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 riigikogu liiget.

Valitsus kiitis heaks korralduse, mille kohaselt jõustub alates neljapäevast maskikandmise kohustus nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit.

Esmaspäeval heakskiidetud korraldus on ühtlasi COVID piirangute uus terviktekst.

Avalikes ruumides, kus COVID tõendit nõutakse, peavad seda hakkama esitama kõik kliendid või osavõtjad, edastas valitsuse pressiesindaja.

Maske tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVID tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maske hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooni ettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise nõue säilib ühistranspordis, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arvud ületavad neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

Tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18 eluaastast enamikes korraldatud tegevustes.

See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVID tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele, tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVID tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades ja on inimestele lihtsamini kättesaadav. Apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja terviseameti juhisena või täiendatakse terviseameti juhiseid enesetestimise kohta. Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult nendes kohtades, kus COVID tõend on siseriiklikult nõutud.

Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusesse nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu. Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem, kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfatüvel.

Samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandasi juhte varasemast hõlpsamini. Arvestades, et 19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57 protsendil elanikkonnast, ei ole terviseameti hinnangul vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ära hoidmiseks piisav.

Haiglakohtade COVID koguressurss oli 21. augusti seisuga 204 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 48,5 prptsenti ehk 99 voodikohta. Haiglate COVID intensiivravikohtade koguressurss on 22 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 59 protsenti ehk 13 voodikohta. Haiglate COVID üldravikohtade koguressurss on 156 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 53 protsenti ehk 82 voodikohta.

Viimase 14 päeva haigestumus on kasvanud kõikides maakondades välja arvatud Ida-Virumaal. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal, Jõgevamaal ja Saaremaal ehk vastavalt 139,4 protsenti, 136,8 protsenti ja 90,9 protsenti. Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2/100 000 inimese kohta), Põlvamaa (446,3/100 000 inimese kohta), Pärnumaa (385,2/ 100 000 inimese kohta.