54 protsendil Eesti elanikest on lemmikloomad, kusjuures kõige rohkem võtavad lemmikuid pered, kus kasvavad 5–10 aasta vanused lapsed, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Uuringust selgus, et 37 protsenti Eesti elanikest on kodus kass, 27 protsenti peab koera ning 14 protsendil inimestest on võtnud lemmikuks mõne kolmanda looma. Tulemused näitavad, et Eesti elanikud on väga altid lemmikloomi võtma ja nii mõneski peres elavad nii kass kui ka koer.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tuli uuringust välja, et pooltel lemmikloomaomanikel oli lemmikloom juba lapsepõlves.

„Ligi 10 protsenti inimestest võttis lemmiklooma siis, kui nad vanematekodust ära kolisid. Pea kolmandik vastanutest võttis lemmiklooma pärast partneriga kokku kolimist. Kõige populaarsem aeg lemmiku võtmiseks on siis, kui saadakse lapsed – nii olid teinud pooled uuringus osalenud lemmikloomaomanikud. Kõige sagedamini võeti loom peresse sel ajal, kui lapsed olid 5–10 aasta vanused,“ täpsustas Sepp.

Lemmikloom vajab lisaks toitmisele pidevat hoolt, tähelepanu, rahalisi vahendeid, arsti juures kontrollimist ning vajadusel ka ravi. Selleks kõigeks tuleb valmis olla.

„Loomaarstidega koostööd tehes oleme kahjuks liiga palju kuulnud juhtumitest, kus inimene on küll lemmiku võtnud, aga kui loom on haigeks jäänud ja ravi vajanud, pole omanikul olnud võimalik näiteks operatsiooni eest tasuda. Need asjad tuleb selgeks mõelda juba enne lemmiku võtmist. Üks variant on sõlmida lemmikloomakindlustuse leping, teine variant on tekitada endale selline rahaline varu, et kui peaks tekkima vajadus mõne operatsiooni järele, siis saab selle ära teha,“ selgitas Sepp.

Uuringus küsiti ka seda, kas loomaomanikel on juhtunud, et nende lemmik on kodus midagi ära lõhkunud ja kas kindlustusfirma korvas tekitatud kahju. Selgus, et pooled vastajad olid kogenud olukorda, kus lemmikloom tekitas kodusele varale kahjustusi. Kahjude korvamise osas anti aga mitmesuguseid vastuseid.

„Ligi pooled vastasid, et nad ei ole valinud laiemat kindlustuspaketti, mis seda kaitset pakuks. Veerandil vastanutest polnud kodukindlustust üldse sõlmitud ning 14 protsenti vastas, et nende kindlustusfirma ei paku sellist kaitset. Neli protsenti vastajatest andis teada, et nende kahjud said hüvitatud,“ selgitas Sepp.

Tema sõnul võib uuringu tulemustest järeldada, et paljud inimesed ei tea, et on olemas võimalus kaitsta oma kodu ka lemmiklooma poolt tekitatud kahjustuste vastu. 

„See on oluline nii praegustele loomaomanikele kui ka neile, kes alles kaaluvad lemmiklooma võtmist. Nimelt 12 protsenti neist, kellel täna lemmiklooma pole, nimetasid uuringus just seda, et nad ei ole võtnud lemmikut, sest kardavad, et loom võib lõhkuda nende kodu,“ lisas Sepp.

Balti riikide võrdluses selgus, et lõunanaabritel on lemmikloomi veelgi rohkem kui eestlastel. 61 protsenti leedukatest ja 60 protsenti lätlastest vastasid, et neil on lemmikloom. Leedulased eelistavad lemmikuna koeri – neid oli koguni 41 protsendil vastanutest, kasse seevastu elab 34 protsendi Leedu kodudes. Lätis on naaberriikidega võrreldes enam kasse: 46 protsendil vastanutest oli üks või mitu kassi, koera pidas 27 protsenti inimestest.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.