Alates 26. augustist tuleb avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit, kanda maski ning laieneb ka koroonatõendite esitamise kohustus.

Valitsus võttis neljapäeval vastu põhimõttelise otsuse, mille järgi tuleb alates 26. augustist nendes avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVID tõendit, kanda maski, edastas valitsuse pressieisndaja. Lisaks tuleb avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, teha seda kõigil klientidel või osavõtjatel, inimeste arvust sõltumata.

„Oluliselt nakkavama koroonaviiruse deltatüve laienenud levik Eestis on toonud kaasa viiruse leviku kasvu ja suurenemas on ka haiglaravil olevate inimeste arv,“ ütles peaminister Kaja Kallas. Selleks, et koroonaviiruse laienenud levik ei sunniks meid taas kooliaasta alguses majandus- ja ühiskonnaelu lukustama, peame aktiivselt kaitsma ennast ja teisi. Esiteks tuleb esimesel võimalusel läbida vaktsineerimiskuur ja olla valmis enda nakkusohutust tõendama. Teiseks peame väga nakkava deltatüve leviku vähendamiseks hakkama kandma maske lisaks ühistranspordile ka poodides, panga- ja postkontorites ning muudes mittekontrollitud avalikes siseruumides.“

Avalikes siseruumides, kus nakkusohutust ei kontrollita, tuleb hakata hiljemalt nädala pärast kandma maske. Lisaks praegu juba kohustuslikule maskikandmisele ühistranspordis puudutab see ka kaubanduskeskuseid, poode, aga ka teenuste osutamist pankades, postimajades ja mujal.

Endiselt on maskikandmise kohustusest vabastatud kuni 12-aastased lapsed või kui suu ja nina katmine on tervislikel või muudel olulistel põhjustel vastunäidustatud.

COVID tõendit tuleb 26. augustist hakata alates 18 eluaastast esitama kõikide allpool nimetatud tegevuste ja ürituste puhul nii avalikes sise- kui väliruumides.

See tähendab, et COVID tõendit tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, seal hulgas teatris, kinos, kontserdil, konverentsil; muuseumites ja näitusasutustes; meelelahutusteenustel; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikidelt osavõtjatelt tuleb nakkusohutust kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel.

COVID tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliürituste puhul.

COVID tõendit ei ole vaja esitada kaubanduskeskustes ega poodides. Samuti pole enda nakkusohutust vaja tõendada restoranist või kohvikust toidu kaasaostmisel. Samas, nagu eelpool viidatud, tuleb nendes kohtades või juhtudel kanda maski.

COVID tõend näitab, kas inimene on COVID haiguse läbipõdenud, vaktsineeritud või vaktsineerituga võrdsustatud või on see tõend koroonaviiruse testi kohta, mille tulemus on negatiivne. 

COVID digitõendit saab luua endale patsiendiportaalis. Inimesed, kes vajavad abi selle genereerimiseks saavad pöörduda sotsiaalkindlustusameti teeninduspunktidesse, digitõendeid aitavad inimeste jaoks välja printida ka kohalikud omavalitsused ja raamatukogud.

Neljapäeval võttis valitsus vastu põhimõttelise otsuse, vastav korraldus on plaanis heaks kiita esmaspäeval.

Eestis on neljapäevahommikuse seisuga COVID-19 haiguse vastu vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud 700 777 inimest, 605 586 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud.

Täiskasvanutest on praeguseks vaktsineeritud 62,2 protsenti, kõigist üle 60-aastastest 70,1 protsenti. 

„Tunnustan tuhandeid tervishoiutöötajaid ja kõiki teisi, kes on Eesti elanikkonna vaktsineerimisse panustanud ning aidanud seeläbi ohjata viiruse levikut, ennetada haiglate ülekoormust ja päästa inimeste elusid. Samuti tänan enam kui 700 000 Eestimaa inimest, kes on end praeguseks juba vaktsineerinud ja andnud sellega oma panuse nii enda elu ja tervise kaitseks kui laiemalt ühiskonna avatuna hoidmiseks ja viiruse leviku tõkestamiseks,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kutsun kõiki inimesi, kes ei ole veel vaktsineeritud end esimesel võimalusel kaitsesüstima. Vaktsineerimine on ainuke jätkusuutlik lahendus pandeemia ületamiseks.”

Eestis on seatud eesmärk vaktsineerida 22. septembriks vähemalt ühe doosiga 70 protsenti täiskasvanud elanikkonnast ning 2021. aasta novembri lõpuks 80 protsenti üle 60-aastastest inimestest. Kokku on Eestis praeguseks tehtud 1 224 340 kaitsesüsti. 

Täiskasvanud elanikkonnas on vähemalt 70-protsendiline vaktsineerimisega hõlmatus praeguseks saavutatud 16-s kohalikus omavalitsuses – Hiiumaal, Muhus, Kihnus, Vormsil, Rae, Saue, Saku, Kiili, Harku, Viimsi, Nõo, Kambja, Luunja, Kastre, Otepää ja Tartu vallas. 31-s omavalitsuses 79-st on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam 80 protsenti kõigist üle 60-aastastest inimestest. Maakondade ja valdade lõikes on võimalik vaktsineerimisega hõlmatuse kasvu jälgida terviseameti koroonaviiruse andmestikus.

Vaktsineerimised toimuvad praegu Eestis peamiselt Pfizer/BioNTech ja Moderna COVID-19 vaktsiinidega, mis sobivad vaktsineerimiseks alates 12. eluaastast. Sel nädalal jõuab Eestisse 22 230 doosi Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini Comirnaty ning 25 200 doosi Moderna vaktsiini Spikevax. Pfizer/BioNtech vaktsiini puhul tuleb teine vaktsiinidoos teha kuue ning Moderna vaktsiini puhul nelja nädala pärast. Jansseni COVID-19 vaktsiini ootame Eestisse 30. augustiga algaval nädalal 6500 doosi. 

Vaktsineerimisvõimalusi on avatud kõikides maakondades, nii eelregistreerimisega kui eelregistreerimiseta, samuti liiguvad mobiilsed brigaadid. Vaktsineerimise aja saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris www.digilugu.ee  või riigiinfotelefonil 1247. Info vaktsineerimisvõimaluste kohta leiab veebilehelt https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/, samuti annab vaktsineerimise võimaluste kohta teavet infotelefon 1247.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud.