EESTI ELU

Peaminister Jüri Ratas teatas tagasiastumisest

FOTO: Aigar Nagel

Peaminister Jüri Ratas kinnitas pärast riigikogus tunde kestnud Keskerakonna juhatuse koosolekut, et astub ametist tagasi, edastasid ERR ja Postimees ööl vastu kolmapäeva.

"Tahan öelda suure tänu võimaluse eest neli aastat, mis on olnud, olla peaministrina ja teenida Eestit, aidata kaasa Eesti elujärje parandamisele, Eesti rahvusvahelise pildi tugevdamisele. Ja poliitikas tuleb keeruliste olukordade lahendamiseks teha ka väga raskeid valikuid. Selleks peab poliitik valmis olema," ütles Ratas Toompeal ajakirjanikele tehtud pöördumises.

"Tegin täna, nüüd juba võib öelda, et erakonnakaaslastega rohkem kui 14-15 tundi konsulteerides otsuse astuda kujunenud olukorras Eesti Vabariigi peaministrikohalt tagasi. See otsus, nagu ma ütlesin, sündis nõupidamistes Eesti Keskerakonna juhatusega, fraktsioonikaaslastega, lähimate ametikaaslastega. Ja võimalikke lahendusi oleks kindlasti erinevaid, kuid õige tundus neist ainult üks," lisas ta.

"Täna avalikuks saanud riigiprokuratuuri esitatud kahtlustus ei tähenda veel seda, et keegi oleks kindlasti süüdi, kuid paratamatult heidavad need kõigile asjaosalistele tõsist varju. Sellises olukorras tundub ainuõige, et annan enda tagasiastumisega võimaluse kõigile asjaoludele häirimatult valgust heita ja selgusele jõuda. Poliitilise ja ühiskondliku rahu tingimustes. Olen veendunud, et uurimisasutused teevad oma tööd professionaalselt ja erapooletult ning selgitavad ka selles juhtumis välja vaieldamatu tõe," lisas Ratas.

Peaminister sõnul ei olnud ta Porto Franco kahtlase rahastamisest kuidagi teadlik.

"Poliitilise vastutuse võtmisest hoolimata saan täie südamerahuga öelda, et ma pole peaministrina teinud ühtegi pahatahtlikku ega teadlikult valet otsust. Olen täna suhelnud nii riigi peaprokuröri kui kaitsepolitsei peadirektoriga, kes mõlemad kinnitasid, et neil pole minu suhtes kahtlustusi. Valitsusjuhina ei tundnud ma ka Porto Franco kaasuses, et ükski minister või erakond oleks püüdnud valitsuse langetatud otsuseid ebaseaduslikus suunas mõjutada. Tuginesime neis KredExi tehtud ettepanekule ning antud laenu tingimused olid igati võrreldavad eelnevalt näiteks Tallinki osas tehtud otsusega."

"Keskerakonna esimehena võin samuti täie siirusega kinnitada, et ma pole erakonda juhtides teinud ega heaks kiitnud ühtegi õigust ega õiglustunnet riivavat tegu. Loomulikult tuleb mul erakonna esimehena kanda vastutust ka selle eest, et antud küsimus saaks ühese, selge ja õiglase lahenduse," ütles Ratas lõpetuseks.

Keskerakonna juhatus kogunes teisipäeva õhtul arutama olukorda, mille põhjustas Porto Francoga seotud kriminaalasjas kahtlustuse saamine.

Riigiprokuratuur on Porto Francoga seotud kriminaalasjas esitanud kahtlustuse viiele inimesele ja Keskerakonnale. Nende viie inimese seas on Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb, rahandusministri nõunik Kersti Kracht ja ärimees Hillar Teder. Keskerakonda kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises.

Esimese astme kuriteos kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja mõjuvõimuga kauplemises vastavalt Hillar Tederit ja Kersti Krachti. Korbi kahtlustatakse teise astme kuriteos. Ülejäänud kahe kahtlustatava nime kaitsepolitsei esialgu ei avalda. 

Vaktsiini kõrvalmõjude kohta on tulnud 49 teatist

Pixabay

Kahe nädala jooksul on ravimiametile laekunud 49 teatist Pfizeri koroonavaktsiini kõrvalmõjude kohta, kirjutab Postimees. 

Esmaspäeval avaldas ravimiamet Pfizeri vaktsiini kõrvalmõjude täiendatud nimekirja. Vaktsineerimisega seotud stressireaktsioone kirjeldati seitsmes kirjas. Reaktsioonid tekkisid 5–15 minutit pärast vaktsineerimist. Esines iiveldust, pearinglust, nõrkust, minestustunnet, halba enesetunnet, vererõhu tõusu, südamepekslemist, tursetunnet kurgus ja higistamist.

Inimesed vajasid ravi  ja taastusid kiiresti. Ühel juhul minestas inimene 42 tundi pärast vaktsineerimist.

Töötajate nappus tekitab haiglates ärevust

Lõuna-Eesti haiglates minnatakse alanud nädalale vastu murelikult, kuna nii Valga haiglas kui Võrus asuvas Lõuna-Eesti haiglas ollakse hädas meedikute puudusega, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Olukord on väga ärev,» tunnistas Valga haigla juhataja Margus Ulst. «Nakatumisnäitajad on Valgamaal jõudmas suurlinnade tasemele, väga palju liigub ringi haigusnähtudeta viirusekandjaid, kes tahtmatult nakkust edasi kannavad.»

Mitu Valga haigla töötajat on tema kinnitusel andnud positiivse koroonaproovi ning nendega mitu päeva koos töötanud kolleegid on pidanud jääma eneseeraldusse. «Praegu on kolm kollet, kõige suurem väljalangemine on kiirabis,» lisas Ulst.

«Ongi juba keeruline, aga mitte haigete arvu mõttes,» hindas Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask. «Koroonaosakonnas on praegu kuus patsienti, aga meil on haigestunuid ja kontaktseid haiglapersonali hulgas.»

Reedese seisuga oli Lõuna-Eesti haigla töötajate seas viirusest puretud tosin meedikut, lisaks kolm kiirabitöötajat. «Tegeleme personali ümbersuunamisega, õnneks on kiirabipersonali hulgas toimunud nakatumine lahenemas ja enamik inimesi tööl tagasi. Praegu on kiirabist kodus veel ainult kolm inimest ja ka nemad peaksid tulevast nädalast rivis olema,» selgitas Vask reedel.

Kui Lõuna-Eesti haiglas loodi Covid-19 haigetele detsembri alguses eraldi nakkusosakond, siis sarnane osakond plaanitakse luua ka Valga haiglas. «Lõuna meditsiinistaabi korraldusel oleme loomas niinimetatud musta osakonda, kuhu Covid-patsiente isoleerida ja kus neid väheses mahus ravida,» ütles Ulst, kuid tõdes samas: «Osakond võib küll olla, kuid probleem on personali nappus. Seal on vaja topeltpersonali, sest nakkustsoonis töötatakse kolmetunnilistes vahetustes.»

Nakkusosakonna käigushoidmiseks tuleb Ulsti sõnul muid tegevusi kärpida, see tähendab vähendada plaanilist haigete ravi. «Seal on umbes kaks korda rohkem personali vaja, sest töötatakse täisvarustuses ja inimene ei saa üle kahe-kolme tunni selles varustuses töötada,» on varem kinnitanud ka Vask. «Vahepeal peab tulema osakonnast välja, mis tähendab, et õenduspersonal peab olema duubeldatud. Selles mõttes on see hästi ressursimahukas.»

Põlva haiglas näivad olevat asjad esialgu hästi. «Meil praegu viiruse tõttu töötajaid isolatsioonis pole, seega tööjõu probleemi ei esine,» kinnitas haiglajuht Margot Bergmann Lõuna-Eesti Postimehele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD