Peaminister Kaja Kallas märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, vaktsineeritust hakatakse arvestama olukorras, kus tuleb nakkuse leviku tõkestamiseks hakata taas piiranguid kehtestama. 

"Vaktsineerimist pole mõistlik jätta sügisesse, vaid juhuks, kui võivad tulla uued nakatumise lained, siis need, kes on vaktsineeritud, saavad rohkem vabadusi, kui need, kes pole vaktsineeritud," ütles Kallas. 

Tema sõnul näeb riik erinevate ürituste avatuna hoidiseks ette digitõendi ja antigeeni kiirtestide edasiarendamist ning arendatakse edasi ka Euroopa digitõendi ja antigeeni kiirtesti kasutusvõimalusi, et nende toimimine oleks sujuv ja kättesaadav, " ütles Kallas. 

Töö- ja terviseminister Tanel Kiik rõhutas, et kõigil on võimalus panustada viirusevastasesse võitlusse end vaktsineerides. "Siinkohal tahan tunnustada neid 575 000 inimest, kes on juba vaktsineerimas käinud, samuti tänan kõiki tervishoiuasutusi," ütles Kiik. 

Ta julgustas kasutama ka üha laienevaid võimalusi minna eelregistreerimata vaktsineerima. 

Haigestumuse intensiivsus on üle-eestiliselt ECDC riskimaatriksi alusel madal, kuid koroonahaigestumine on taas kasvama hakanud ning Delta tüvi on muutunud domineerivaks.

26. nädala jooksul lisandus 227 haigusjuhtu. Võrreldes eelmise nädalaga suurenes uute juhtude arv 37,6 protsendi võrra ning kasvas nakatamiskordaja R, mis on üle-eestiliselt 1-1,2 (eelmisel nädalal oli R 0,67). "Üldine haigestumise langus on Jaanipäeva, aga ka India tüve suurema levikupotensiaali tõttu muutunud väikseks kasvuks," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Härma rääkis, et delta tüvele viitavate proovide osakaal kõikidest positiivsetest tulemustest kasvanud 67 protsendini. "Alates 26. nädalast on delta tüvi Eestis domineeriv," lisas ta.

26. nädal kasvasid nakatumised perekonna ringis, töökohtades ning ka tutvusringkondade kaudu nakatumised. Sissetoodud juhud moodustavad jätkuvalt kolmandiku Eesti nakatunute koguarvust, siin olulisi muutusi ei täheldatud. Peamiselt tuuakse nakkusjuhud sisse Venemaalt, Hispaaniast aga ka mujalt maailmast.

"Piiriületajatel on terviseameti hinnangul suur huvi testida ja veenduda, et nad on nakkusohutud. Samamoodi on inimesed pigem ettevaatlikud delta tüve suhtes, mis annab lootust, et me ei liigu pikemaajalisesse kasvutrendi ja koostöös nakatunutega, saame kasvutrendi kiiresti pidama," märkis Härma.

Sümptomaatilised haigusjuhud moodustasid 88,5 protsenti ja ilma sümptomiteta 11,5 protsenti haigestunute üldarvust. "Peamiselt tunneb haigestumise ära ikka kehva enesetunde ja peavalu järgi. Nakatunud on praegu peamiselt nooremad, vaktsineerimata inimesed."

Haiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti haigete üldarvust. 26. nädalal hospitaliseeriti 17 inimest ning võrreldes 25. nädalaga vähenes 29,2 protsendi võrra. 1. juuli seisuga lõppes ära tervishoiu hädaolukorra tase ja täna oleme hädaolukorra ohu tasemel. Hetkel risk haiglate koormuse kiireks kasvuks on terviseameti hinnangul madal.

Üle 60-aastastest haigestunutest vajas hospitaliseerimist 10,8 protseenti, "haiglaravile satuvad peamiselt vanemaealised, vaktsineerimata või ühe doosiga vaktsineeritud inimesed".

Surmaga on lõppenud 1270 haigusjuhtu ehk 0,97 protsenti COVID-19 juhtudest. 26. nädalal suri üks koroonaviirusega nakatunud inimene, kes oli samuti vaktsineerimata.