EESTI ELU
Reformierakond ja Keskerakond pidasid reedel teist päeva koalitsioonikõnelusi ja keskendusid rahanduse, majanduse, innovatsiooni ja maksudega seotud küsimustele.
Reforfmierakonna juht Kaja Kallas ütles reedeõhtusel pressikonverentsil, et Reformierakond on Keskerakonnaga jõudnud kokkuleppele, sest mõlemal on kompromissisoov.
"Käisime üle tarindus, rahandus, teadus ja innovatsiooniteemad. Mis puutub taristusse, siis inimesed ei saa kaugemalt teha, kui internetti pole. Seepärast on oluline kiire interneti väljaehitus. Kiirendame Rail Balticu protsessi ja läheme edasi Tallinna-Helsingi tunneliga," märkis ta.
Kallase sõnul on suured teemad kliima ja digipööre ning selleks luuakse tulevikurahastus, et sellega edasi liikuda ning samuti on oluline vesinikustrateegia ja sellega seotud pilootprojektid.
"Käivitame rakendusuuringute programmi ning oluline on meelitada Eestisse investeeringuid. Nende teemadega oleme tegelenud. On oluline märkida, et üks teema on ka välismaalaste seadus, millega senisel kujul kindlasti edasi ei lähe," ütles ta.
"Liigume tasakaalus eelarve suunas. Maksude osas on meil selged erimeelsused, kuid kuna on kriisiaastad, siis mõlemad me oleme tulnud keskpõrandale kokku ja lubame maksurahu," kinnitas Kallas.
Keskerakonna poolt kõnelusi juhtiv Mailis Reps märkis, et oli väga huvitav arutelupäev. "On ühine arusaam majanduselu elavdamisest kriisi olukorras ja liikumisest digi- ja roheühiskonna poole," ütles ta.
Repsi sõnul on taristus prioriteet 2+2, mida jõuliselt arendama hakatakse edasi põhimaanteedel.
"Oluline on ka uute rongide ostmine. Rahapesu osas oli olulisi märksõnu. Võtame tõsiselt rahapesuriigi kuvandi mahavõtmist," märkis Reps.
Ajakirjanike küsimustele ministrikohtade jagamise kohta ütles Kallas, see tuleb arutamisele kõneluste viimasel päeval.
Koroona vastu on valmis ennast vaktsineerida laskma 63 protsenti elanikkonnast, selgub jaanuari teisel nädalal tehtud küsitlusest.
Jaanuari alguses pidas olukorda kriitiliseks 66 protsenti inimestest, mis on sarnane detsembri alguse ja novembri näitajatega. Naised tunnetavad olukorra kriitilisust meestest märksa kõrgemalt: nimelt on 72 protsenti naisi ja 59 protsenti mehi arvamusel, et vale käitumine võib kaasa tuua viiruse laiema leviku, teatas sotsiaalministeerium.
„Suur lõhe on ka nooremate ja vanemate inimeste seas, sest enim hindavad olukorda kriitiliseks vanemad inimesed ja vähem noored. 75-aastastest ja vanematest näeb viiruse levikut kriitilisena pea üheksa inimest kümnest, kuid 25–34-aastastest vähem kui kuus inimest kümnest,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Ida-Virumaa elanike ohutunne on Eesti keskmisest tasemest madalam.“
Reivarti sõnul on olukorda kriitiliseks pidavate inimeste arv detsembri keskpaigaga võrreldes langenud detsembri alguse ja novembri näitajate juurde ehk umbes kümme protsenti.
„See on arvatavasti seotud sellega, et inimesed on harjunud suuremate nakatumisnumbritega kui ka vaktsiinide turule toomisega seotud lootusega,“ oletas Reivart.
Detsembri lõpus algas Eestis ka koroonavastane vaktsineerimine. Jaanuari teise nädala seisuga soovib ennast vaktsineerida 63 protsenti elanikest, kellest 32 protsenti on otsuses kindlad ning 31 protsenti pole veel lõplikult otsustanud, kuid usuvad, et ilmselt soovivad ennast vaktsineerida. Elanikest 16 protsenti pole otsustanud, kuid enda hinnangul kalduvad pigem mittevaktsineerimise suunas. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 15 protsenti elanikest. Detsembri keskpaiga küsitluse järgi soovis ennast vaktsineerida 50 protsenti elanikest, aga kuna küsitluse metoodika muutus veidi täpsemaks, siis otsest võrdlust praeguse tulemusega teha ei saa.
Uuring vaatas ka põhjusi, miks inimesed vaktsineerimisest keelduksid. Ülekaalus on arvamus, et nad vajaksid rohkem infot vaktsiinide kohta ning teiseks hirm kõrvaltoimete ees. Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid on elanikest vaid veidi üle kahe protsendi.
Elanike hinnangud enda hoolsusele koroona leviku tõkestamisel püsivad samal tasemel eelmise uuringuga. Maski kandvate elanike osakaal pole muutunud – hinnanguliselt üheksa inimest kümnest kannab maski. Samuti püsib samal tasemel inimeste teadlikkus koroonaviiruse leviku vastastest meetmetest. Pooled elanikest on enda hinnangul viirusevastaste meetmetega hästi kursis ning 42 protsenti üldjoontes kursis. Teadlikkus on kõrgem Tallinnas ja Kirde-Eestis, mis on seotud piirkondade rangemate piirangutega.
Veidi on vähenenud elanike osakaal, kes pooldavad veelgi rangemaid viirusevastaseid meetmeid – detsembri keskel soovisid seda pea pooled, jaanuari alguses aga 43 protsenti vastajatest, samas see tase on jätkuvalt kõrge võrreldes varasemate kuudega. Samaks on jäänud inimeste hulk, kes peavad praeguseid meetmeid asjakohaseks – neid on 37 protsenti. Veidi on suurenenud inimeste osakaal, kes toetavad meetmete leevendamist, see hulk on kasvanud 12 protsendilt 16-le. Valdav osa elanikest toetab teistest riikidest saabunud inimeste liikumisvabaduse, ürituste ja meelelahutusasutuste piiranguid.
Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. 21. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 8.–10. jaanuarini.
- VIDEO Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskuses valmis lumetootmistaristu
- Ööpäevaga lisandus 476 koroonapositiivset ja suri viis nakatunut
- Sel aastal saavad riigilt teede remondi lisatuge 61 teed ja tänavat
- Ratase valitsus jätkab tööd uue valitsuse ametisse asumiseni
- FOTOD President nimetas Kaja Kallase peaministrikandidaadiks
- Ööpäevaga lisandus 855 koroonapositiivset ja suri üheksa nakatunut
- Peaminister Jüri Ratas teatas tagasiastumisest
- Vaktsiini kõrvalmõjude kohta on tulnud 49 teatist
- Töötajate nappus tekitab haiglates ärevust
- Inimestele teevad muret privaatsust rikkuvad valvekaamerad
- Kelmid petsid mullu inimestelt välja üle 12 miljoni euro
- FOTOD Väikesed poisid vajavad annetusi Saksamaale ravile pääsemiseks
- Ööpäevaga tuli juurde 788 koroonapositiivset
- Ööpäevaga tuli juurde 1104 koroonapositiivset
- Vanglad saavad raha koroonakulude katteks
- Ööpäevaga lisandus 723 koroonapositiivset ja suri kolm inimest
- Eesti president peaks ühiskonnas ehitama sildu
- Eesti rahvaarv kasvas aasta jooksul 2043 inimese võrra
- Võru otsib ligi 2,4 miljoni euroga tervisekeskuse ehitajat
- Jaanuar pakub nii käredat pakast kui ka sulailma
- Terviseametisse jõudis teine COVID-19 vaktsiini saadetis 9750 doosiga
- Võru Tarbijate Ühistu valis uue nõukogu
- Selgusid kümnendi Eesti ihaldusväärseimad tööandjad
- Apteegid saaksid aidata tõsta COVID-19 vaktsineerimise võimekust
- Eestis on koroona vastu vaktsineerimisi tehtud 2487 inimesele
- Sigarettide aktsiis tõuseb uuest aastast 5 protsendi võrra
- Jaoskondades hääletamine muutub sellest aastast paindlikumaks
- President kutsus mõtlema neile, kellel on ka viiruseta raske
- Koroonaviiruse vastu on vaktsineeritud ligi 2000 inimest
- Ööpäevaga tuli juurde 968 koroonapositiivset
- 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni üritusel oli koroonapositiivseid
- Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma reisidokumendist
- Uus aasta toob pensionisüsteemi mitmeid olulisi muudatusi
- Ravimiamet: Eestisse saabunud vaktsiinil on tavapärased kõrvalmõjud
- Esimene saadetis koroonavaktsiine jõudis laupäeval Eestisse