EESTI ELU

Lindude gripp on jõudnud Eestile ohtlikult lähedale

Soomes ja Leedus tuvastati lindude gripi viirusetüvi H5N8. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on viiruse levik suureks ohuks ka Eestile. „Lindude gripp on levinud 22 Euroopa riiki, millest lähimad Eestile on Soome, Rootsi, Leedu ja Poola. Seetõttu on suur oht, et haigus jõuab lindude rändega kevadel Eestisse,“ selgitas Kalda.

21. jaanuaril tuvastati lindude gripp looduses vabalt elavatel faasanitel Lõuna-Soomes Kanta-Hämes Janakkalas. Leedus tuvastati lindude gripp 8. jaanuaril nii farmis kui ka metslindudel. „Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse,“ kirjeldas Kalda. Lindude gripi tõttu on sel aastal Euroopas hukkunud või hukatud ligi 2 miljonit kodulindu.

Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodulinnud, eelkõige koduveelinnud, nagu haned ja pardid. Eestis lindude grippi tuvastatud pole, kuid jätkuvalt uuritakse mets- ja veelinde lindude gripile.

Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Leetu, Saksamaale, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse ja Ukrainasse.

Ära hoidmaks raskeid tagajärgi nii endale kui sektorile laiemalt, saab linnupidaja oma linde kaitsta, rakendades bioturvalisuse meetmeid:

* Võimalusel pea linde sisetingimustes. Juhul kui pead linde väljas, tuleb välistada nende kontakt uluklindudega kasutades lindude pidamisel välitingimustes aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, katusealust söötmis- ja jootmiskohta;

* ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;

* vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;

* korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;

* too välisriigist linde või haudemune vaid pädeva veterinaarasutuse väljastatud sertifikaadi alusel;

* ära luba välismaalt pärit isikuid linnupidamishoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;

* munad, suled, tapasaadused jne tuleb säilitada või hävitada sellises kohas, kuhu ei ole ligipääsu kodu- ja uluklindudel;

* haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti, eralda haiged linnud tervetest;

* hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Riigikogu jätkab istungitega kaugosaluse teel

Riigikogu jätkab koroonviiruse levimise tõttu ka algaval nädalal tööd kaugosaluse teel. 

Riigikogu läks kaugosalusega istungitele üle möödunud nädala alguses, kui selgus, et mitmed saadikud on haigestunud koroonaviirusesse. 

Kaugosalusega istungitel on saadikutel võimalik osaleda nii riigikogu istungisaalist, oma riigikogus olevast kabinetist kui ka kodust.

Traditsiooniline jalgsirännak viis kuperjanovlased üle Võhandu jõe

Kuperjanovi jalaväepataljon sooritas reedel täies koosseisus pisut enam kui 16-kilomeetrise jalgsirännaku Võrumaal, mille juurde kuulus jooksusilla abil Võhandu jõe ületamine.

„Kuperjanovi jalaväepataljon on kergejalaväepataljon – kuigi meil on veoautod, siis me võitleme ikkagi jalgsi. Reedel harjutasime me jalgsirännakut ja vesitakistuste ületamist, hoidsime alal pataljoni traditsioone ning tänu päikeselisele talveilmale ja lumistele Võrumaa maastikuile oli pataljoni jalgsirännak lihtsalt mõnusaks vahelduseks tavapärasele väljaõpperutiinile,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Indrek Sarap.

In corpore-rännakust võttis osa üle 750 Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija ja tegevväelase. Talvine rännak Võrumaal on üks pataljoni traditsioonilisi üritusi, mida on korraldatud taasiseseisvunud Eestis hoolimata sellest, kas väljas on kõva külm või plusskraadid. Sel korral viis rännaku marsruut osalejad nii üle külmunud Tamula järve kui Võhandu jõe, mille ületamiseks kasutasid sõdurid spetsiaalset jooksusilda. Rännakul osalesid kõik pataljoni allüksused, staap ja juhtkond eesotsas pataljoni ülemaga.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD