Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas esimese ja neljanda klassi õpilaste seas 2019. aastal  läbiviidud õpilaste kasvu uuringu tulemused, mille kohaselt oli 30 protsenti lastest ülemäärase kehakaaluga.

Liigne kehakaal oli rohkem levinud poiste seas, väiksemates asulates ning suurenes koos vanusega. 

Euroopa nooremate kooliõpilaste seas läbiviidavas laste rasvumise seires (COSI) osales Eesti 2019. aastal teist korda. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpilastest on ülemäärase kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Probleem suureneb koos vanusega: kui esimeses klassis on ülekaaluga õpilaste osakaal 27 protsenti, siis neljandas klassis juba 33 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kasvunormide järgi olid Eestis kõigist uuritavatest kaks protsenti alakaalulised, 68 protsenti normaalkaalulised, 18 protsenti ülekaalulised ja 11 protsenti rasvunud.

Kõige rohkem ülemäärase kehakaaluga lapsi oli nii esimese kui ka neljanda klassi puhul väikestes, alla 1000 elanikuga asulates - vastavalt 30 ja 38 protsenti, ning kõige vähem suurtes, üle 10 000 elanikuga asulates - vastavalt 25 ja 31 protsenti.

„Ülemäärane kehakaal lapsepõlves tähendab sageli sama probleemi jätkumist täiskasvanueas. See on oluline riskitegur mitmetele tervisehädadele, nagu näiteks suhkurtõbi, ainevahetussündroom, kõrgenenud vererõhk või vere kolesteroolitase, luu- ja lihaskonna haigused, astma ja psühholoogilised häired. Samuti võivad üleliigse kehakaaluga lapsed kokku puutuda kiusamisega ja neil võib olla madal enesehinnang,“ viitas tähelepanu vajavale olukorrale uuringu läbiviimist juhtinud TAI vanemteadur Eha Nurk.

Ülekaalu lastel põhjustab enamasti erinevate tegurite koostoime – alates imikueas liiga vara rinnaga toitmise lõpetamisest, järk-järgult kujunevatest ebatervislikest söömis- ja liikumisharjumustest kuni üldise kasvukeskkonnani, mis neid harjumusi mõjutab.

Uuringu järgi tarbis iga teine laps igapäevaselt energiarikkaid tooteid, nagu näiteks maiustused, saiakesed, magusad ja soolased näksid ning magustatud joogid. Ligi kaks kolmandikku õpilastest läks kooli  motoriseeritud sõiduvahendiga, koolist koju liikudes oli neid vähem, alla 50 protsendi.

„Toitumise puhul on oluline jälgida, et energiavaeseid ja kaloririkkaid toiduaineid söödaks võimalikult harva. Vähem oli lisakilodega muret lastel, kes sõid igapäevaselt hommikusööki ning puu- ja köögivilju. Kehalise aktiivsuse seisukohalt oli normaalse kehakaaluga laste seas kõige rohkem neid, kes käisid nädalas vähemalt kaks korda liikumisega seotud treeningutel või mängisid aktiivselt päevas vähemalt ühe tunni. Ülekaalu ja rasvumist soodustasid aga liigne ekraaniaeg  - üle kahe tunni päevas -  ja vähene uni, mis on alla üheksa tunni,“ märkis Eha Nurk. 

Lisaks tõi ta välja perekondlike tegurite olulisuse. Mõlema bioloogilise vanemaga peredes oli ülemäärase kehakaaluga lapsi vähem võrreldes peredega, kus laps elas koos ema või isa ja ühe kasuvanemaga. Samuti oli ülemäärase kehakaaluga lapsi oluliselt vähem nendes peredes, kus kõrghariduse oli omandanud vähemalt üks või mõlemad vanematest võrreldes peredega, kus kummalgi vanemal polnud kõrgharidust - sellistes peredes oli 35 protsenti lastest ülemäärase kehakaaluga.

„Pere taust ja probleemi mõistmine on lahenduse leidmisel äärmiselt oluline. Selgus, et lapsevanemad, eriti kui nad ka ise on ülekaalulised, ei oska tõepäraselt oma lapse kehakaalu hinnata. Enim eksiti hinnangute andmisel laste rasvumise korral, kus vanemad pidasid lapsi üldjuhul pisut ülekaaluliseks või isegi normaalkaaluliseks. Ka ülekaaluliste laste vanemad alahindasid lapse kehakaalu, kolm viiendikku vanematest pidas oma ülekaalulist last normaalkaaluliseks. Seetõttu on laste kehakaalu probleemi lahendamisel ülioluline tegeleda ka lastevanemate endi kehakaalu ja probleemi mõistmisega ehk kogu perega,“ paneb Nurk südamele.

Eesti õpilaste kasvu uuring on osa WHO egiidi all toimuvast Euroopa laste rasvumise seirest. Selle käigus kogutakse kolmeaastaste vahedega 6–9-aastaste laste antropomeetrilisi andmeid, mis uuringu tulemustena avaldatakse WHO veebilehel. Eesti uuringu tulemused on sisendiks ka Eesti tervisepoliitika planeerimisel, sealhulgas  TAI  teavituste, soovituste ja ennetustegevuste kavandamisel.

Eesti uuringus osales nii esimestest kui ka neljandatest klassidest enam kui 6000 õpilast. Uuringu käigus kaardistati laste pikkuse, kaalu ning talje- ja puusaümbermõõdu andmed, lisaks vastasid küsitlusele lapsevanemad ja õppeasutuse esindajad.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teevad valitsusele ettepaneku jätta diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiisimäär praegusele tasemele ehk loobuda aktsiisimäärade tõstmisest tuleva aasta maikuust. 

Peaminister Kaja Kallasele saadetud pöördumises teevad ettevõtjate esindusorganisatsioonid ettepaneku lükata kütuste- ja elektrienergia aktsiisimäärade muutmine edasi vähemalt paari aasta võrra. Tööandjate esindusorganisatsioonid teevad ettepaneku oodata Eesti valitsusel ära aktsiisimääradega seotud õigusaktide muudatuste vastuvõtmine Euroopa Liidu tasandil ning alles seejärel koos ettevõtjatega edasise aktsiisipoliitika strateegia läbi arutada, teatasid ettevõtjate esindusorganisatsioonid.  

Esindusorganisatsioonid leiavad, et kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärade tõstmine vähendab Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis mõjutab omakorda negatiivselt ettevõtjate eksporti ja vähendab investeerimisvõimekust.

Ühtlasi toovad tööandjate keskliit ja kaubandus-tööstuskoda välja, et mitmete kütuste ja elektrienergia hind on rekordtasemel või selle lähedal. "Aktsiisimäärade tõstmisega suureneks nende hind veelgi. See kiirendab omakorda inflatsiooni ning tõstab ka elanike kulusid ning mõjutab negatiivselt eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele. Samas riigi vaates tähendab kõrge maagaasi, diislikütuse või elektrienergia hind seda, et selle tulemusena suureneb oluliselt käibemaksu laekumine," selgitavad organisatsioonid.

Lisaks on Euroopa Liidus (EL) arutlusel aktsiisidega seotud muudatused, mis puudutavad ka Eestit. Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekud veel üsna ebaselged, kuid mitme kütuseliigi puhul on selge, et makse tuleb pigem tõsta. "Seetõttu ei ole hetkel mõistlik Eestil endal kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärasid tõsta," leiavad nad. 

2020. aasta mais jõustus Eestis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus, mille kohaselt kehtivad ajavahemikus 2020. aasta 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini madalamad aktsiisimäärad muuhulgas diislikütusele, eriotstarbelisele diislikütusele, elektrienergiale, maagaasile, vedelgaasile, mootori-maagaasile, veeldatud olekus mootorimaagaasile, kergele ja raskele kütteõlile ning põlevkivikütteõlile.