Valitsuse liikmed otsustasid neljapäeval vastavalt teadusnõukoja ja terviseameti ettepanekutele ühtlustada koroonaviiruse üle-eestilise ulatusliku leviku tõttu Eestis kehtivaid piiranguid.

Harju- ja Ida-Virumaal hakkavad uued piirangud kehtima alates esmaspäevast, kõikides teistes maakondades alates kolmapäevast, teatas valitsuse pressiesindaja.

Valitsuse liikmed võtsid piirangute osas neljapäeval vastu põhimõttelise otsuse. Piiranguid kehtestav korraldus on plaanis heakskiita reedesel e-istungil ning siis on võimalik jagada detailsemaid selgitusi.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on väga oluline täpselt kaaluda piirangutest tulenevat kasu ja kahju. „Valitsuse põhieesmärk on saada viiruse ulatuslik levik Eestis kontrolli alla. Paraku me näeme, et epidemioloogiline pilt koroonaviiruse leviku suhtes on ühtlustunud üle Eesti. See tähendab, et me peame ka ühtlustama üle Eesti kehtivaid piiranguid," ütles ta.

Kallas rõhutas, et piirangud peavad olema võimalikult täpselt kaalutud, et ühiskonnas tekiks võimalikult vähe kaasnevat kahju. „Me teame, et piirangutega kaasnevad nähtamatud ohvrid: inimesed, kes kaotavad töö;  õpilased, kellele ei sobi distantsõpe; samuti mõjutab tavapärase elujärje katkemine meie inimeste vaimset tervist.”

„Avaliku arvamuse uuring näitab, et meie inimeste ohutaju COVID-19 suhtes on oluliselt langenud. Seetõttu on eriti tähtis mitte alahinnata koroonaviirusega kaasnevat ohtu ja teha kõik endast olenev selleks, et viiruse levikut vähendada. Ettevõtluse lahti hoidmisel on määrav see, kuidas ettevõtjad ja kliendid erinevaid piiranguid järgivad. Ettevõtjatel endil lasub suur vastutus piirangutest kinni pidamisel, sest kui piiranguid ei järgita, tuleb taas minna sulgemise teed,” ütles peaminister.

1. veebruarist Harjumaal ja Ida-Virumaal ning 3. veebruarist üle Eesti kehtivad piirangud on järgmised:

Toitlustusettevõtted ning meelelahutuskohad tohivad edasiselt olla avatud õhtul kuni kella 21-ni.

Restoranides, baarides, kohvikutes, ööklubides, keegli- ja bowling`u saalides ning mujal, tohivad kliendid hakata aega veetma õhtul kuni kella 21-ni. Toitlustusasutuses toidu kaasamüügile piiranguid ei seata. Siseruumides tohib ühes lauas või grupis olla kuni kuus inimest ning  teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt kahemeetrine vahemaa.

Meelelahutuskohtades tohib ruumi maksimaalne täitumus olla kuni 50 protsenti ning samuti tuleb arvestada klientide piirmääraga kuni 250 inimest. Endiselt jääb kehtima öine alkoholijookide müügipiirang kella 10ni hommikul. Kehtestati ka nõue, et siseruumides tohib ühes lauas või grupis olla kuni 6 inimest ning teise laudkonna või grupiga peab olema vähemalt 2-meetrine vahemaa.

Poodides, kaubanduskeskustes, pankade teenindussaalides, postkontorites ja mujal jäävad kehtima praegused piirangud. Siseruumides tuleb kanda maski, liikuda tohib 2+2 reeglit arvestades, müügi- ja teenindussaalide täitumus tohib olla 50 protsenti, tagatud peavad olema desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Statsionaarse istekohaga avalikele koosolekutele ja üritustele kehtestatakse ruumi kuni 50 protsendi täitumuse nõue istumise alal ning istumisel tuleb arvestada hajutatust. Inimeste piirarv jääb samaks, siseruumis toimuvast üritusest tohib osa võtta kuni 400 inimest.

Tegevused on lubatud üksnes juhtudel, kui külastajad üritusel istuvad nummerdatud kohtadedel  ning istumine peab olema hajutatud. Öiseid üritusi lubatud ei ole, tegevused on keelatud kell 21- 6.

Välitingimustes avalikel üritustel üritused, näiteks laatadel, kontserditel jääb kehtima ürituste osalejate piirarv kuni 500 inimest, kell 22.00-6.00 on ürituste korraldamine keelatud. Järgida tuleb desinfitseerimise nõudeid.

Jumalateenistustel ja avalikel usulistel talitustel lisatakse piirangutesse, et 50-ne protsendi täitumuse juures peavad inimesed istumisalal paiknema hajutatult. Kehtima jäävad senised piirarvud, mis tähendab, et püsiistekohtadega saalides tohib inimesi ruumitäitumuse nõuet arvestades osa võtta kuni 400 ning ilma püsiistekohtadeta ruumides 250. Juhul kui usuüritus toimub välitingimustes, tohib sellest osa võtta kuni 500 inimest nagu seni.

Saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates tohib siseruumide täitumus olla kuni 50 protsenti, liikuda tuleb 2+2 reegli järgi, väljaspool otsest veega kokkupuudet tuleb kanda maski, olemas peavad olema desinfitseerimisvahendid ning järgitud desinfitseerimisnõuded.

Sportimisel, treenimisel, noorsootööl, huvitegevuses ja -hariduses, täiendkoolituses ja -õppel sisetingimustes tuleb kontaktsete ja kõrge viiruseleviku riskiga tegevuste puhul lähtuda 2+2 reeglist.  Kõrge viiruseleviku riskiga on tegevused, mille käigus toimub intensiivne sisse ja välja hingamine ning aerosoolide teke. See puudutab näiteks laulmist, tantsimist, võitluskunste, kuid ka puhkpillide mängimist ja muud.

Mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevusi tohib läbi viia 10+1 rühmas. See puudutab näiteks maalimist, pilatest, kitarriõpet, keraamikaringi.

Täpsema nimekirja kõrgema ja madalama riskiga tegevuste kohta koostab terviseamet ning see tehakse kättesaadavaks nii terviseameti kui kriis.ee kodulehtedel, samuti toimub sihtrühmade eraldi teavitus kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu.

Sisetingimustes tuleb endiselt kanda maski, välja arvatud kui see on vastuolus tegevuse iseloomuga. Kehtima jääb ka ruumi täitumuse piirang 50 protsenti.

Välitingimustes tõstetakse grupipiirangu arvu seniselt 25-lt 50-le.

Spordivõistlused sisetingimustes on jätkuvalt lubatud ainult profisportlastele ning ilma pealtvaatajateta. Selles piirangus muudatusi ei ole.

Välitingimustes spordivõistluse ning liikumisürituse korraldamisel tõstetakse grupipiirangu arvu 25lt inimeselt 50le ehk võistlusi tohib läbi viia 50-inimestelistes gruppides, kes ei tohi omavahel kokku puutuda.

Muuseumites ning näitusasutuste külastamise juures jäävad samuti kehtima olemasolevad piirangud. See tähendab 2+2 reeglit ning siseruumides maskikandmist.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5326 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 690 ehk 13 protsenti testide koguarvust ja suri kaheksa nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 383 inimesel. 304 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Pärnumaale lisandus 74, Tartumaale 54, Ida-Virumaale 40, Viljandimaale 30, Raplamaale 21, Saaremaale 20 ja Jõgevamaale 17 uut positiivset testi. Lääne-Virumaale lisandus 11, Võru- ja Põlvamaale lisandus 7, Valgamaale 5, Järvamaale 4, Lääne- ja Hiiumaale 2 uut nakkusjuhtu. 13 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 529,8 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 11,1 protsenti.

28. jaanuari hommikuse seisuga viibib haiglas 379 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 39 patsienti, kelledest omakorda juhitaval hingamisel on 21 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 41. Koju saadeti 28 inimest, 16 inimene viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri kaheksa koroonaviirusega nakatunud inimest – 89-aastane mees, 87-aastased naine ja mees, kaks 84-aastast naist, 79-aastane naine, 67-aastane naine ja 66-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 406 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Neljapäevaks on haiglates lõpetatud 2381 COVID-19 haigusjuhtumit 2339 inimesega.

28. jaanuari seisuga on tervenenud 32 398 inimest. Neist 22 847 inimese (70,5%) haigusjuhtum on lõpetatud, 9551 inimese (29,5%) puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 760 266 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 42 656. 

Eestis on COVID-19 vaktsineerimisi tehtud kokku 31 629, kaks doosi on saanud 6214 inimest.