EESTI ELU

Töötukassa: aastaga on tööampse teinud ligi 8000 inimest

Alates eelmise aasta 1. septembrist saavad kõik inimesed, kes on ennast töötuna arvele võtnud, teha iga kuu põhitöö otsimise kõrvalt nii-öelda tööampse; töötukassa andmeil on selle aja jooksul tööampsutanud ligi 8000 inimest.

Enne uue seaduse jõustumist pidi ennast töötuna arvelt maha võtma, kui taheti minna tegema mõnda lühikest tööotsa, teatas töötukassa.

"Paljude inimeste jaoks oli töötuna arveloleku lõpetamine ja seejärel uuesti arvelevõtmine hirmutav ning tekitas palju küsimusi. Praegu on need hirmud ületatud ning inimesed kasutavad aktiivselt võimalust teenida põhitöö otsimise ajal lisaraha, samal ajal kaotamata ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist või töötutoetust," märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Marina Radik tööampsude ülevaates.

Sisuliselt saab töötu tööampse teha töötuna kaheksal päeval kuus. Näiteks võib ühe kuu kohta sõlmida ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut – seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd. 

Tööampse tehes ei tohi brutotasu olla kokku rohkem kui 233 eurot ja 60 senti ehk 40 protsenti selle aasta töötasu alammäärast. Samuti võib tööampse teha töötuna arveloleku ajal kokku kuni 12 kalendrikuul kahe aasta jooksul.

"Tänavu septembris saab täis aasta tööampsude lubamisest täis ja need, kes iga kuu on kasutanud seda võimalust, peavad arvestama ajalise piiranguga," rõhutas Radik. 

Kõige enam tööampse on esimese aasta jooksul tehtud klinditeeninduse ja kaubanduse valdkonnas. Neile järgnevad toitlustus, majutus, puhastusteenindus ja ehitus. Keskmine tööampsude kestvus ühe kuu vältel on kaks-kolm päeva. 

Septembris tehti 1594 tööampsu, oktoobris 2321 ning viimaste kuude jooksul on numbrid olnud 3000 juures. Rekordarv tööampse ehk 3901 tehti maikuus, mis võib Radiku sõnul olla suuresti seotud piirangute leevenduse ja hooajaliste tööde tõusuga. Ka juunis oli ampsutajate arv suurem kui enamikul varasematest kuudest.

Töötukassa andmeil on naised märksa usinamad ampsutajad kui mehed. Naiste osakaal kuude lõikes on 70 protsenti. Vanuseliselt väga suuri erinevusi ei ole – ampse teevad nii noored kui vanemad inimesed, ent teistest pisut vähem alla 19-aastased ja ka üle 60-aastased.

70 protsendil tööampsutajatest on erialane haridus ehk kõrg- või kutseharidus. Rohkem teevad tööampse inimesed, kes on olnud töötuna arvel kuni pool aastat. Aktiivsemaks on muutunud ka mõned inimesed, kes on aastaid töötud olnud, aga nüüd, kui avanes võimalus ampse teha, on jälle tööturule naasnud.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 657 902 inimesele

Eestis on reedeks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 657 902 inimesele ja 574 814 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Ööpäeva jooksul manustati 5407 doosi, kokku on manustatud 1 160 368 vaktsiinidoosi.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on avatud inimestele, kes on vähemalt 12-aastased. Aja saab broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee ja kesksel telefonil 1247 kell 8-20. Vabu aegu lisatakse vastavalt saabuvatele vaktsiinitarnetele.

Tehniliste küsimuste või digiregistratuuris aja broneerimise osas võib võtta ühendust TEHIK-u kasutajatoega telefonil 7 943 943 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. iga päev kell 7-22.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 649 250 inimesele

Eestis on kolmapäevaks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 649 250 inimesele ja 569 508 inimese vaktsineerimiskuur on lõpetatud. 

Ööpäeva jooksul manustati 6264 doosi, kokku on manustatud 1 148 837 vaktsiinidoosi.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on avatud inimestele, kes on vähemalt 12-aastased. Aja saab broneerida digiregistratuuris www.digilugu.ee ja kesksel telefonil 1247 kell 8-20. Vabu aegu lisatakse vastavalt saabuvatele vaktsiinitarnetele.

Tehniliste küsimuste või digiregistratuuris aja broneerimise osas võib võtta ühendust TEHIK-u kasutajatoega telefonil 7 943 943 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. iga päev kell 7-22.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 6365 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 244 ehk 3,8 protsenti testide koguarvust.

Uutest nakatunutest 182 inimest ehk 74,6 protsenti olid vaktsineerimata. 16 nakatunu vaktsineerimiskuur on pooleli ning 46 ehk 18,9 protsenti nakatunu vaktsineerimiskuur on lõpetatud.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 99 inimesel. 78 uutest Harjumaa haigusjuhtumitest on Tallinnas.

Tartumaale lisandus 40, Pärnumaale 36, Põlvamaale 12 ning Ida-Virumaale üheksa. Raplamaale lisandus kaheksa, Järvamaale kuus ning Võru- ja Lääne-Virumaale neli uut nakatunut. Jõgeva- ja Viljandimaale lisandus kolm, Hiiu- ja Valgamaale lisandus üks uus nakatunu. Lääne- ja Saaremaale ei lisandunud ühtegi nakatunut. 18 juhul puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 163,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 4,8 protsenti.

Ööpäeva jooksul manustati 6264 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 649 250 inimesele, vaktsineerimiskuur on lõpetatud 569 508 inimesel. Täisealiste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 58,2 protsenti.

4. augusti hommikuse seisuga viibib haiglas 44 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab kaks patsienti, kellest omakorda on juhitaval hingamisel üks inimene. Haiglaravil viibivatest patsientidest kuus inimest ehk 13,6 protsenti on lõpetatud vaktsineerimisega, neist sümptomaatilise COVID-19 tõttu viis inimest.

Haiglaravi on kokku vajanud 6,9 protsenti haigete üldarvust. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 29 inimest ehk 65,9 protsenti.

Surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis surnud 1273 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 64 aastat, kõikidest haiglaravi vajavatest patsientidest on üle 60-aastased 29 inimest ehk 65,9 protsenti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD