Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalastest tulemustest selgus, et koroonaviiruse sisaldus reovees on nädala jooksul hüppeliselt kasvanud.

Terviseameti hinnangul on nakatumiste kasv piirangute leevenemise järel ootuspärane, kuid uuringutulemused teevad valvsaks.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsed näidud uuringu ajaloo suurimad. Kui veel nädala eest oli väga suure viirusesisaldusega proove keskmise ja väikse sisaldusega proovidega pea võrdsel hulgal, siis nüüd on 20 suuremast proovivõtukohast 14-s viirusesisaldus väga suur. "Võib öelda, et nii kõrget viirusetaset pole meie proovid seni näidanud. Siit võib välja lugeda, et nakatunuid on nädalaga rohkelt lisandunud pea üle Eesti," selgitas Tenson.

Reoveeseireuuring on terviseametile kasulik ja abistav tööriist. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul teevad peaaegu üle riigi suured viirusenäidud reoveeproovides kindlasti valvsaks ja ettevaatlikuks, kuid teised näitajad ei ole haigestumise hüppelisele kasvule viidanud. "Uute COVID-19 juhtude arv on olnud viimastel nädalatel väga suur, kuid pigem stabiilsel tasemel. Samuti on püsivalt kõrgel tasemel varjatud levikule viitav positiivsete testide osakaal. Ka haiglaravil olevate inimeste arv on püsinud stabiilsel tasemel," rääkis Sepp. Ta lisas, et pärast piirangute leevendamist on haigestumuse kasv ootuspärane.

"Kuigi selle uuringu tulemused ei ole alati üks-ühele võrreldavad tuvastatud COVID-19 haigusjuhtude arvuga, aitab uuring ennetavalt meie pilke ja tegevusi suunata ning valmisolekut luua," ütles Hanna Sepp. 

Sellest nädalast kehtivad koroonaviiruse leviku pidurdamiseks üle Eesti ühetaolised piirangud. Kuigi see tõi mõnel pool kaasa piirangute leevenemise, on endiselt kõikjal väga tähtis pidada kinni ohutusabinõudest. Meie kõigi kaitseks on vaja kindlasti püsida haigena kodus, hoiduda lähikontaktidest, kanda siseruumides maski ja hoida ohutut vahemaad.

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist.

Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Andmekaitse Inspektsioon sai 2020. aastal 138 rikkumisteadet, mida oli aasta varasema ajaga võrreldes 20% rohkem. Kõige enam sisaldasid teated infot inimeste tähelepanematusest, lohakusest, teadamatusest põhjustatud eksimustest, kuid teavitati ka tarkvaravigadest põhjustatud rikkumistest ja kavatsetud pahatahtlikest tegevusest kliendiandmebaasidega ning paraku ka jätkuvalt õngitsuskirjadest ja lunavararünnetest.

Veerand kõikidest inspektsioonile tehtud rikkumisteadetest olid seotud õngituskirjade või lubavaranõuete tagajärgedega." Õngituskirjade rünnetest anti kõige rohkem teada erasektorist," resümeeris tehnoloogianõunik Urmo Parm. Lunavararünnetest teatasid nii avaliku kui erasektori andmetöötlejad. 138-st rikkumisest 54 ehk 39% puudutas avalikku sektorit.

Tarkvaravea või rikke tõttu sai AKI möödunud aastal rikkumisteateid ligikaudu paarikümnel korral. Näiteks registreeriti rikkumisena selline juhtum, kui inimesed said e-postidele teenuseosutaja otsuse, mis tegelikult oli kellelegi teisele mõeldud. Juhtus see aga selle tõttu, et automaatotsuse süsteemi tekkis info sisestamisega viga ja otsus saadeti seetõttu välja sadadele e-posti aadressidele, mis olid valed. See viga avastati ise ja rikkumine lõpetati kiiresti ilma inspektsiooni sekkumiseta.

Inspektsiooni teavitati ka sellistest juhtumitest, kus tehniliste probleemide tõttu nähti teise inimese andmeid. Selliseid olukordi tuli ette nii avalikus kui erasektoris. Samuti registreeris AKI juhtumeid, kus põhjuseks oli nõrk või aegunud turvalahendus. Näiteks oli võimalik kolleegi parooli teades pääseda infosüsteemi ilma, et jääks jälg maha reaalsest andmete vaatajast. Ühel juhul pääses pahalane ligi haridusasutuse infosüsteemi, kuna rakendamata oli VPN ühendus.

Kõige arvukamalt anti teada juhtumitest, mis oleks võinud ära jääda, kui töötaja oleks tähelepanelikum ja hoolikam. Selliseid intsidente oli üle poole kõikidest rikkumisteadetest. Kahetsusväärselt palju juhtus inimlikke vigu avalikus sektoris ja seda veebiteenuste või dokumendiregistritega, kus jäetakse tundlikku sisu sisaldav dokument avalikuks või kättesaadavaks inimestele, kellele ei oleks tohtinud info olla kättesaadav.

Varasematest aastatest rohkematel kordadel teavitati möödunud aastal kliendiandmebaasi vargustest. Kõiki juhtumeid ühendas seik, et kliendiandmebaasid kopeeriti infosüsteemist kaasa uue töökoha jaoks. Kas mindi teise tööandja juurde või alustati ise samalaadse teenuse osutamist.

Rikkumisteate esitamine näitab vastutustundlikkust Valdkonnapõhiselt juhtus kõige sagedamini intsidente tervishoius, sotsiaalvaldkonnas ning finantssektoris. Kindlasti ei anna see üldistus teada kõige probleemsematest andmetöötlejatest. Pigem kõneleb see vastutustundlikust käitumisest ja suuremast teadlikkusest. Andmekaitselise rikkumise registreerimine ja teatud juhtudel inspektsiooni teavitamine on iga andmetöötleja kohus, kui tagajärjeks on tõenäoline oht inimese õigustele ja vabadustele. Info tuleb anda inspektsioonile 72 tunni jooksul peale intsidendi toimumist. Suure ohu korral peab andmetöötleja teavitama ka puudutatud inimesi.

Inspektsioon algatas järelevalvemenetluse registreeritud rikkumisteadete peale ligikaudu ühel kolmandikul juhtumitest, et selgitada välja asjaolud ning ära hoida samalaadseid intsidente tulevikus.