Koroonaviiruse levik on pannud üha enam inimesi ka oma sissetulekute pärast muretsema ning haigeks jäädes soovitakse esimesel võimalusel haigusraha kätte saada.

See paneb inimesed haiguslehe lõpetamise järel kohe haigekassa klienditoele helistama, mullu oli sellise sisuga pöördumisi 60 protsenti kõikidest pöördumistest. Kokku pöördus mullu haigekassa klienditeeninduse poole infoküsimusega kas telefonitsi, e-kirjaga või läbi kodulehe veebivestluse üle 120 000 inimese.

Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Maris Liitmäe ütles, et üle poolte pöördumistest sisaldaski küsimust, millal inimese haiguslehe raha üle kantakse või kuidas on hüvitise suurus arvutatud. Eelmisel aastal maksis haigekassa inimestele ajutise töövõimetuse hüvitistena välja 172 miljonit eurot, millest 85 miljonit eurot haigushüvitistena, 26,5 miljonit hooldushüvitistena, 55 miljonit sünnitushüvitistena ja 5,2 miljonit tööõnnetushüvitisena.

Ravikindlustusega seotud küsimusi esitas 16 protsenti inimestest, uuritakse näiteks, kas kindlustust kehtib, kui ei kehti, siis miks ja kuidas vormistada. Samuti küsiti, kuidas muuta oma andmeid, näiteks kontonumbrit või kodust aadressi. Väga sage on ka küsimus, milline kohtutäitur minu haiguslehe raha kinni pidas, sest Liitmäe kogemust mööda on inimestel teinekord suisa kahekohaline arv kohtutäitureid hüvitise arestinud. „Kahjuks pole see tõesti erand, et inimeste haiguslehe raha läheb kohtutäiturile. Inimesed räägivad, et tihti saavad sellised olukorrad alguse näiteks kiirlaenust ning paraku esineb neid olukordi sagedamini, kui keegi meist sooviks,“ avaldas klienditeeninduse juht.

Kuigi haigekassa vastutab väga paljude tervishoiuvaldkondade korralduse eest, püsib ülejäänud teemade, näiteks sõeluuringute, visiiditasude, ravimihüvitiste või õendusabi vastu huvi paari protsendi juures. Aasta aastalt on teemad populaarsustabelis ka kohti vahetanud.  

„Mõne aasta eest tunti tunduvalt rohkem huvi näiteks täiendava ravimihüvitise või sõeluuringute vastu, kuid nüüd on ravimihüvitis automaatne ning ka sõeluuringud on hästi käima läinud, mistõttu nende populaarsus on langenud. Küll on aga läbi koroonalainete näha, et inimestel on suured väljakutsed perearstide kätte saamisega, sest perearstid on väga hõivatud,“ lausus Liitmäe.

Aastate eest oli palju kõneks ka visiiditasu, sest viis eurot oli paljude inimeste sissetulekut arvestades suur raha, nüüdseks on aga elu nii palju kallinenud ja inimesed on summaga ka harjunud.

Oluline muudatus on see, et inimene helistab ühe probleemiga, kuid kõne käigus tekib palju muidki küsimusi ja kõneajad on üha pikenenud. Keskmine kõne pikkus on kolm minutit, kuid harvad ei ole ka juhtumid, kus kõne kestab 30 minutit. „Inimeste digivõimekus on väga erinev. On inimesi, kes oskavad erinevates keskkondades kõik vajaliku ära teha, kuid on neidki, keda juhendame samm-sammult. Eesti.ee keskkonnas on küll paljud meie e-teenused olemas, kuid endiselt on inimesi, kel on kas lauatelefon või nuppudega telefon ja kodus ei ole ka arvutit,“ avas Liitmäe inimeste igapäevamurede tausta.  

Kuigi e-teenused on olemas, on jätkuvalt haigekassale võimalik teha avaldusi ka tavalise valge paberi peale. Liitmäe kogemust mööda peavad inimesed vahel riigiga suhtlemist ka keeruliseks, kuid vaatamata digiajastule peab jääma ka paberil avalduste võimalus. „Ja nii juhtubki aastas ikka mitu korda, et kontonumbri muutumise avaldus tuleb meile tavaposti teel ja ruudulisel paberil. Saame jätkuvalt ka sellise suhtlusega kenasti hakkama,“ rääkis Liitmäe.

Paberil liiguvad ka Euroopa Liidu ravikindlustuse andmed, sest paljud teised riigid ei ole suutnud oma dokumentide edastamist digitaalseks viia. Või kui elektrooniline süsteem on olemas, siis on inimese jaoks info teise riigi ravikindlustuse kohta kiiremini liikumas siiski paberil.  

Koroonaaeg tõi haigekassa klienditeenindusele ka omajagu haiguse nägu erisusi. Näiteks ei reisinud inimesed enam ja seetõttu polnud ja pole siiamaani eriti sageli vaja Euroopa Ravikindlustuskaarti. „Kindlasti peab teadma, et kui vanaema ikka reisile ei lähe, pole ka ERK kaarti vaja. Viimasel ajal on haigekassa poole pöördunud märkimisväärselt palju vanemaealisi inimesi, kelle Euroopa Liidu ravikindlustuskaart on aegunud ja kes soovivad seda uuendada. Tuletame meelde, et ERK kaarti ei pea niisama tellima, seda on vaja vaid reisile minnes," ütles Liitmäe. 

Sel nädalal ei pea eneseeraldusse jääma Bulgaariast, Islandilt, Kreekast, Norrast ja Soomest saabujad.

Eestisse saabumisel rakendub kümnepäevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

8.–14. veebruaril rakendub liikumisvabaduse piirang Andorrast, Austriast, Belgiast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Iirimaalt, Itaaliast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Monacost, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist tulijatele. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti kümnepäevane liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Need riigid on Bulgaaria, Island, Kreeka, Norra ja Soome.

Vastavalt valitsuse korraldusele ei kohaldata liikumisvabaduse piirangut haiguse tunnusteta inimestele, kes on järjest viimase 10 päeva jooksul viibinud Leedu, Läti või Soome territooriumil ning saabunud Leedust, Lätist või Soomest Eestisse, juhtudel kui inimene on teinud mitte enne kui 72 tundi enne Eestisse saabumist koroonaviiruse testi, mille tulemus on negatiivne või ta on teinud testi viivitamata Eestisse saabumise järel ja selle tulemus on negatiivne. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab püsima eneseisolatsioonis.

Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtib täiendav kohustus teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus. Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.

Euroopa Liidu Nõukogu soovituse alusel on võimalik Eestisse reisida Austraaliast, Lõuna-Koreast, Singapurist, Taist ja Uus-Meremaalt. Kümnepäevane eneseisolatsiooni kohustus kehtib riikide puhul, mille nakatumisnäitaja on üle 16 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul, ehk saabudes Lõuna-Koreast.