Läti piiril patrulliva politseiniku sõnul pole Eestis esialgu Leedu migrandikriisi valguses paanikaks põhjust, kirjutab Postimees. 

Valga patrulligrupi välijuht Rene Lipping kinnitas, et Eesti poolel on praegu rahulik. "Meil ei ole paanikaks põhjust. Tegelikult viimased päevad näitavad, et Leetu on ka pealetung vähemaks jäänud,» rahustas välijuht.

Siiski tugevdas politsei- ja piirivalveamet hiljuti kontrolli Eesti-Läti piirialadel ja sadamates, et ennetada ebaseaduslikke piiriületusi, juhuks kui Eesti suunal peaks tekkima migratsioonisurve. Mure lähtus algselt asjaolust, et Leedusse on saabunud lühikese ajaga üle Valgevene piiri suur arv peamiselt Iraagi päritolu migrante. Eelmise nädala lõpus peeti juba ka Valgevene-Läti piiril ühe ööpäeva jooksul ebaseaduslikul piiriületusel kinni 28 inimest. Leedu süüdistab Valgevene Aljaksandr Lukašenka režiimi migrantide kasutamises kättemaksuna Euroopa Liidu sanktsioonide eest ning Balti riikide ministrid on nimetanud olukorda hübriidrünnakuks.

Eeskätt kontrollivad politseinikud piiril välismaa sõidukeid. Nendest omakorda on suurima tähelepanu all väljastpoolt Euroopa Liitu pärit suuremad masinad.

Lippingu sõnul on politseinikud suurendatud jõududega väljas esialgu siiski ennetusmeetmena. Esmaspäeva lõuna ajal on olukord piiril tavapärane ning ühtegi teadaolevalt Valgevene orkestreeritud rändajat pole Eestisse seni saabunud. Valgamaal saatis politsei senistele lisaks teedele ja piiripunktidesse veel kaks patrulli. Ka tarasid või muid takistusi pole piirile seni püstitatud. Lisaks Valgale seiravad politseinikud olukorda piirilinnast Võru ja Tõrva suunal nii liikudes kui ka kindlates punktides oodates. «Tegelikult ei ole meie jaoks midagi uut, teeme seda tööd iga päev: kontrollime võõramaa riigi kodanikke, kas neil on seaduslik alus Eestis viibimiseks ja nii edasi. Muutunud on see, et on tugevdatud patrullide koosseisu. Et olla valmis ja tähelepanelikud. Kontroll on tihedam, oleme rohkem nähtavad,» kirjeldab Lipping.

Eeskätt kontrollivad politseinikud piiril välismaa sõidukeid. Nendest omakorda on suurima tähelepanu all väljastpoolt Euroopa Liitu pärit ja suuremad masinad. «Suuremad bussid, kaubikud, mahtuniversaalid, kus on võimalik transportida rohkem inimesi. Et ära hoida seda, et kejagi teenust pakub ja neid Eestist läbi veab,» selgitab välijuht.

Lipping tunnistab, et sellest, mismoodi see migrantide siiasaatmine õigupoolest Valgevenes käib või kuidas see võimalik on, ei ole ka politseil esialgu teavet. Edasised käitumisjuhised tulevad tema sõnul siis, kui migrandid lõpuks meile saabuma hakkavad. Mida loodetavasti ei juhtu.

Õigupoolest on välijuhi sõnul üldse keeruline kindlaks teha, kas kedagi on Eesti piirile saadetud või mis põhjusel inimene riiki jõuab. «Meie teeme oma tööd, nagu ikka. Kui hakkame siit tabama isikuid, kel siin seaduslikku alust viibimiseks ei ole, mõtleme edasi. Vaatame isikupõhiselt, mis alustel inimene siin viibib. Pigem see kõik tuleb välja küsitlemise käigus. Ilmselgelt on nende kõigiga keeruline tegeleda, see võtab aega.»

Lätigi kolleegidelt pole Lippingu kinnitusel tulnud oluliselt erinevat infot sellest, mis pärineb viimastest välisuudistest. Kui keegi siia jõudma peaks, siis kohe neid siiski tagasi ei saadeta, vaid võetakse esmalt vastu. «Kindlasti on meil kohad olemas, kuhu nad paigutada, kui peaks olema suurem saabumine,» lisab Lipping, kes ise edasi patrullima suundub.

AS Võru Vesi ja Võru linnavalitsus viisid projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt” raames läbi riigihanked, mille tulemusena sõlmiti lepingud vee‐ ja kanalisatsioonirajatiste ning tänavate rekonstrueerimiseks järgmiste ehitusettevõtetega: OÜ Konsortsium Taristu Grupp, OÜ Powtec, OÜ Asfaldigrupp – Liiva, Petseri, Roosi, Kalevipoja ja Koidula tn piirkond; AS Terrat – Vee tn piirkond (kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine kinnisel meetodil erinevatel tänavalõikudel).

Ehitustööde käigus on plaanis rajada või rekonstrueerida 1380 m veetorustikku, 2770 m kanalisatsioonitorustikku ja 2090 m sademeveetorustikku. Torustike rajamise järgselt taastatakse teed-tänavad üldjuhul täies mahus.

Torustike ehitustöid teostatakse Võru linna reoveekogumisala veemajandusprojekti raames ja töid toetab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Vee ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööde maksumus on umbes 1,4 miljonit eurot ja teedeehitustööde maksusus umbes 514 000 eurot. Tööd planeeritakse lõpetada järgmise aasta 31. oktoobriks.

Ehitustööde omanikujärelevalvet teostab AS Infragate Eesti.