EESTI ELU

Uuring viitab puudustele iluteenindajate kutseoskuste osas

Iluteenuseid kipuvad osutama ka töötajad, kellel ei ole piisavalt teadmisi hügieenist ja inimese füsioloogiast, see aga võib olla ohuks kliendi tervisele, selgub tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA isikuteenuste uuringust.

OSKA analüütiku Mare Uiboupini sõnul ei nõuta isikuteenindajatelt oskuste ja teadmiste tõendamist. „Teenust saab pakkuda igaüks, kes näiteks on läbinud mõne lühikese koolituse. Lühikoolitustel osalemine ei pruugi aga olla piisav ning alati tuleks eelnevalt tutvuda koolitaja tausta, õppekava ja õppetingimustega.

Riigikogu võttis vastu mesindussektori toetuste täpsustamise seaduse

Kolmapäeval võttis riigikogu vastu seaduse, millega täpsustatakse mesindussektori toetuse rakendamise osas mesindusaasta tegevusaruande sisu ning toetuse saamiseks vajalikke abikõlblike kulude alusdokumente.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 88 riigikogu liiget.

Seadus näeb ette, et mesindusaasta kohta koostatud tegevusaruanne peab lisaks tegevuste kirjeldusele sisaldama ka mesindusprogrammi tulemusi. Sellega muudetakse mesindusprogrammi rakendamine tõhusamaks, sest alates 2018. aastast tuleb Euroopa Komisjonile esitada mesindusaasta tulemusnäitajatel põhinev aruanne.

Seaduse kohaselt hüvitatakse mesindusprogrammi täitmise abikõlblikud kulud põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt esitatud maksetaotluse ja kuludokumentide alusel.

Võrreldes kehtiva korraga ei ole enam hüvitamise aluseks hindamiskomisjoni heakskiidetud tegevusaruanne. Tegevusaruande eesmärk on hinnata programmi kvalitatiivset rakendamist ega ole vajalik elluviidud tegevuste abikõlblikkuse hindamiseks. Selleks piisab maksetaotlusest ja tehtud kulusid tõendavatest dokumentidest.

Lisaks viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega täiendades maaelu arengukava meetmete loetelu kahe meetmega, põllumajanduspotentsiaali taastamise toetus ning põllumajanduskindlustustoetus, mille puhul ei pea enam taotlusi hindama, mis võimaldab hoida taotlusvoorud aasta ringi avatuna.

Karmimate piirangutega maakondades on viirusolukord stabiliseerumas

Terviseameti epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko märkis kolmapäeval Tallinna linnavalitsuse pressibriifil, et koroonaviiruse osas on olukord hakanud stabiliseeruma eelkõige nendes maakondades, kus on varasemalt rakendatud karmimaid piiranguid. 

Viimase nädalaga lisandus 3762 koroonaviiruse haigusjuhtu, mis Dontšenko sõnul tähendab, et Eesti on nakatumiste osas pigem stabiliseerumise suunas. "Kui vaadata numbrite sisse, siis jätkuvalt on Eestis üleriigiline viiruse levik ning haigestumise intensiivsus on väga kõrge," ütles Dontšenko. 

Olukord on tema sõnul stabiliseerunud pigem nendes maakondades, kus on varasemalt võetud ette rangemad piirangud ehk Harjumaal ja Ida-Virumaal. Samuti on olukord stabiliseerumas Pärnumaal, Tartumaal ja Võrumaal. Kasvutrendis on nakatumine juba viimased viis nädalat Jõgevamaal ja Raplamaal, samuti on nakatumine suurenemas Hiiumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Viljandimaal. 

Ühtlasi on nakatumisi hakanud sagenema noorte inimeste seas, mis viitab Dontšenko sõnul sellele, et lapsed läksid koolidesse, said kokku ja viirus sai levima hakata. "Samuti on täheldada nakatumiste kasv vanuses 30-39, mis tähendab, et haigestunud on nakkuse saanud laste vanemad," ütles Dontšenko. 

Tema sõnul pole koguni 33,5 protsendi nakatunute puhul teada, kust nad täpselt viiruse külge said. "See tõendab jätkuvalt seda, et meil on nakkuse ulatuslik levik ning nakkuse võib saada igalt poolt," ütles Dontšenko. 


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD