Eesti elanikud eelistaksid järgmise presidendina näha praegust presidenti Kersti Kaljulaidi, selgub Kantar Emori värskest presidendikandidaatide eelistuse uuringust. 

Kersti Kaljulaid oli 34 protsendiga esimene nii kolme eelistatuima kui ka 24 protsendiga ühe kõige eelistatuma valiku hulgas. Kaljulaidi eelistavad põhiliselt nooremad, alla 34-aastased, eestlased, kõrgema haridusega elanikud. 

Teisel kohal on Marina Kaljurand, keda nägi kolme eelistatuma hulgas 28 protsenti ja esimese eelistusena 13 protsenti Eesti elanikest. Kaljuranda toetavad mõnevõrra enam naised, kuid muudes sotsiaal-demograafilistes rühmades on Kaljuranna toetus oluliselt ühtlasem kui Kaljulaidil.

Kui kevadel, aprillis mõõdetuna oli Kersti Kaljulaidi ja Jüri Ratase eelistus ligilähedane, siis nüüd, suve lõpus on Jüri Ratas kolmandal kohal, kaotades eelistustes selgelt Kaljulaidile.

Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on huvitav jälgida, kuidas koalitsiooni- ja opositsioonierakondade toetajate arvamuste dünaamika on kujunenud. „Kui kevadel oli koalitsioonierakondade valijate arvamus pea võrdselt jaotunud Jüri Ratase ning Kersti Kaljulaidi vahel, siis nüüd, kui Ratas on end presidendivalimistest distantseerinud, eelistatakse selgelt Kersti Kaljulaidi, olles 51 protsendi jaoks kolme esimese eelistuse hulgas ja 37 protsendi vastajate hulgas esimene eelistus. Opositsioonierakondade toetajate eelistused on väga killustunud ja selge liider puudub,“ kommenteeris Voog.

Eelistuse väljaselgitamiseks küsiti vastajailt kaks küsimust. Paluti märkida kolm eelistatumat inimest, keda tahetakse näha järgmise Eesti presidendina. Samuti küsiti, keda vastaja tahaks näha järgmise riigipeana. 

Vastajatele näidati 12 isikust koosnevat nimekirja. Sellesse kuulusid Alar Karis, Andrus Ansip, David Vseviov, Enn Põlluaas, Jüri Luik, Jüri Raidla, Jüri Ratas, Kersti Kaljulaid, Marina Kaljurand, Siim Kallas, Tarmo Soomere ja Ülle Madise.

Presidendikandidaatide eelistuse uuringus osales 1152 Eesti elanikku vanusevahemikus 15–84 eluaastat. Uuring toimus 11.–17. augustil. 

Presidendikandidaatide eelistuse uuringu tegi Kantar Emor omal algatusel.

Sugulisel teel levivatesse nakkushaigustesse nakatumine on tänavu suurenenud, selgub terviseameti statistikast.

Võrreldes eelmise aasta 7 kuuga on suurenenud haigestumine gonokokknakkusesse 37,5 protsendi võrra ja suguliselt levivatesse klamüüdiahaigustesse 18,6 protsendi võrra.  Samas on vähenenud süüfilisse haigestumine võrreldes mullusega 13,6 protsenti.

Tänavu 7 kuu jooksul avastatud HIV-nakkuse arv vähenes 19 protsendi võrra. Kui mullu samal perioodil oli 91 registreeritud nakatunut, siis tänavu 73. HIV-tõve ehk aidsi juhtude arv on vähenenud kaks korda. Eelmisel aastal diagnoositi aids seitsme kuuga 18 inimesel ja tänavu üheksal inimesel. HIV-nakkust vastsündinutel ei ole tänavu veel tuvastatud.