Hoolimata keerulistest oludest sõideti täna legendaarne Tartu Maraton klassikalisel Otepää-Elva 63km pikkusel trassil.

Meeste konkurentsis läks võit üle 16 aasta eestlastele. Esimesena tuli üle finišijoone Mart Kevin Põlluste (aeg 3.03.12,8). Talle järgnesid Henri Roos (+00.29,5) ja Taavi Kaiv (+02.24,4).

„Sain aru, et finišisirge peale Henriga jääda ei saa ja üritasin eest ära minna ning tagasi mitte vaadata. Üldiselt olid rajaolud väga rasked, kõige raskemad just viimased 3km,“ ütles esimesena finišeerinud Põlluste.

Naiste seas tuli kolmandat korda Tartu Maratoni võitjaks Tatjana Mannima (3.17.58,8). Talle järgnesid Piret Pärnik (+08.03,3) ja Reeda Tuula-Fjodorov (+08.53).

„Rada mulle meeldis, välja arvatud lõpp, kus läks juba paaristõugetega raskeks. Ka meestega oli hea koos sõita,“ nentis naistest esimesena lõpetanud Mannima.

Kokku startis täna põhisõitudel 3477 suusasõpra, neist 2510 pikemale 63km distantsile ja 967 lühemale 31km distantsile.

Esimest korda Tartu Maratoni ajaloos on võimalik osaleda ka virtuaalselt ja seda saab teha kuni 14. märtsini.

Tartu Maratoni Kuubiku hooaeg läheb edasi 9. mail, kui joostakse 39. Tartu Maastikumaraton.

Ajal, mil koroonaviirusesse nakatunute arv kasvab, on grippi nakatumiste arv püsinud samal tasemel ja uusi gripijuhtumeid lisandunud ei ole.

Möödunud ei lisandunud uusi gripijuhtumeid. Kokku on sellel hooajal Eestis laboratoorselt kinnitatud neli gripijuhtu - üks A- ja kolm B-gripiviirust.

8. kuni 14. veebruarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2831 inimest, kellest 30 protsenti moodustavad lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi oli Tallinnas, Tartumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Ida-Virumaal. Peamiselt on ringluses rinoviirus.

Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Erinevad hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed SARS-CoV-2 viiruse leviku vähendamiseks mõjutavad gripiviiruse levikut.

Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripiviirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.