COVID-19 vastase vaktsineerimise võimekuse suurendamiseks jõustuvad alates septembrist määruse muudatused, millega antakse kooliõdedele õigus teha vaktsineerimisi lisaks õpilastele ka täiskasvanud kooliperele, samuti saavad kooliõed hakata alates septembrist tegema nii õpilastele kui ka koolitöötajatele koroonaviiruse teste.

Muudatus võimaldab edaspidi senisest suuremal hulgal tervishoiutöötajatel teha vaktsineerimisi rohkematele inimestele ja võib aidata tõsta vaktsineerimisega hõlmatust. Samuti võimaldavad muudatused korraldada senisest tõhusamalt koroonaviiruse testimist, et tagada koolikeskkonnas nakkusohutus ja kaitsta seeläbi COVID-19 suhtes enam haavatavaid inimesi.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee ja riigi infotelefonilt 1247.

Määruse muudatused jõustuvad 1. septembrist.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing (EPTAÜ) tegi peaminister Kaja Kallasele (RE) ettepaneku loobuda päästevaldkonna planeeritavatest eelarvekärbetest ja leida hoopis raha päästjate palgatõusuks, kirjutab Postimees. 

Päästeala töötajate ametiühing meenutas oma kirjas Kallasele juuli alguse kohtumist, kus oli jutuks siseturvalisus ja päästjate madalatest töötasude tõttu kogu ühiskonda ähvardavad probleemid ja ohud. 

«Arutelude käigus jõudsime korduvalt tõdemuseni, et päästeameti jätkusuutlikkuse ja päästeteenuste kvaliteedi püsimise suurim ohustaja on päästjate madal töötasu. Teie sõnum päästjatele oli, et kolmeprotsendiline palgatõus pole kindlasti piisav ja tegelete riigieelarve menetlemise käigus väga tõsiselt lisaraha otsimisega,» pöördusid päästjad peaministri poole. 

Nad lisasid, et Eestis on rida positiivseid arenguid: majandus kasvab jõuliselt ja on Eesti Panga hinnangul kriisist täielikult taastunud, oluliselt on paranenud maksulaekumised ning rahandusministeeriumi andmetel kasvas keskmine palk ainuüksi esimese poolaasta jooksul 8,7 protsenti. 

«Meie keskpanga kinnitusel on Eesti majandusseis ja edasine väljavaade tugevad. Samas vaadates neid positiivseid numbreid on vaid aja küsimus, mil üha enam päästjaid hakkab lahkuma erasektorisse tasuvamatele töökohtadele, uusi aga asemele värvata ei õnnestu, sest palk ei motiveeri,» kirjutasid nad peaministrile. 

Ametiühing tõdes, et sellise stsenaariumi realiseerumine toob vältimatult kaasa päästevõimekuse languse, mis annaks aga löögi inimeste turvalisusele. 

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing tegi peaministrile ettepaneku loobuda päästeametile 2022. aastaks planeeritud eelarvekärpest ja leida raha päästeteenistujate palgatõusuks. EPTAÜ hinnangul oleks katteallikaks vaja miljon kuni 1,2 miljonit eurot.  

«On kriitiliselt viimane aeg hakata sisejulgeoleku töötajaid õiglaselt väärtustama! Ja vaadates ümberringi toimuvat, mõjub plaan kärpida igasuguse mõjuanalüüsita sisejulgeolekut tagavate asutuste eelarveid lihtsalt kohatuna,» kirjutas EPTAÜ peaminister Kallasele.