Pikisilmi kiiret internetti ootavatele maainimestele terendab uus lootuskiir: Eesti saab püsiühenduste loomiseks üle 69 miljoni euroraha, sügisel tekkinud segadus 7,5 miljoni euro jagamisega on samuti lahenduse saanud, kirjutab Postimees.

«Loodame sel aastal uued taotlusvoorud välja kuulutada,» kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete spetsialist Laura Laaster. Tema sõnul on Euroopa Liidu vahenditest – RRFist ehk taastefondist – kiire interneti jaoks eraldatud 24,29 miljonit eurot. Kui kiiresti raha jagamist alustada saab, sõltub Laasteri sõnul veidi ka sellest, kui kiiresti saab Eesti Euroopa Komisjonist kogu RRFi plaanile heakskiidu.

Lisaks on lairibaühenduse arendamiseks nn turutõrkepiirkondades kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) uue perioodi eelarvest 45 miljonit eurot. Laasteri sõnul algab ERF-i raha jagamine ilmselt aastal 2023 ja kestab 2027. aastani. Sügisel eraldas eelmine valitsus erakorraliselt Covidi-lisaeelarvest 15 miljonit eurot kiire interneti ühenduse parandamiseks maapiirkondades, jagades selle kaheks meetmeks: ettevõtjatele investeeringutoetuseks kuus ja inimestele liitumistoetuseks üheksa miljonit eurot.

Ettevõtjate toetusmeede läks 9,5 miljoniga lõhki, inimesed taotlesid aga liitumistoetust vaid 1,5 miljoni euro eest. Põhjus oli toetuse väiksuses, sest kiire interneti saamine maale maksab tegelikult tuhandeid. «Otsustasime ettevõtjatele 4,5 miljonit eurot juurde anda, vaid üksikud utoopiliste hindadega pakkumised jäid lõppkokkuvõttes rahastamata,» seletas Laaster.

Ülejäänud kolm miljonit eurot kandis ministeerium aga riigieelarvesse tagasi.

Kõige suurema toetuse, ligi 2,5 miljonit sai Corle OÜ 1747 aadressile kiire interneti ühenduse loomiseks ehk ühe ühenduse hind on keskmiselt 1431 eurot. 2,3 miljonit eurot sai toetust Eesti Andmesidevõrgu AS, mis korjas kiire interneti soovijatelt juba mitu aastat tagasi 153 eurot ette. Kas keegi on oma raha eest ka ühenduse saanud, pole avalikkusele teada. Lisaks käib kohtuvaidlus selle üle, kas ettevõtte kangitõmbaja(d) on sisuliselt kaaperdanud kohalike omavalitsuste käest otsustuse MTÜ-s Eesti Andmesidevõrk, mis tegeleb kiire interneti põhivõrgu rajamisega euroraha eest.

«Meie toetusmeetme tingimused näevad ette, et toetust makstakse siis, kui võrk on valmis, ja võrgu valmidust kontrollib ka TTJA, enne kui toetus välja makstakse,» pole Laura Laasteri sõnul praeguse projekti puhul riski rahast ilma jääda.

Lisaks makstakse toetust kahes osas: 80 protsenti iga valmis ehitatud juurdepääsupunkti eest ja 20 protsenti pärast seda, kui juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus on loodud kõigile aadressidele, kuhu lubati (kokku 1631 aadressi ehk üks liitumine maksab umbes 1411, mitte 150 eurot).

1,6 miljonit eurot toetust sai Eesti Lairiba Arenduse SA  (ELASA), mis on varem rajanud üle Eesti sadades kilomeetrites kiire interneti põhivõrku. Toetusraha eest loob ELASA kiire internetiga liitumise võimaluse 839 aadressile Harju, Rapla, Pärnu ja Tartu maakonnas.

Operaatoritest sai suurima toetuse Elisa: Elisa Eesti AS 849 310 ja Elisa Teleteenused AS 254 408 eurot. Elisa meediasuhete juht Taavi Teder ütles, et suuremaid ehitustöid pole veel jõutud alustada.