EESTI ELU

13 protsenti eestlastest soovib pandeemia tõttu eramaja osta

Citadele panga tellitud uuringust selgus, et Eesti inimestest 13 protsenti hakkas pandeemia ajal mõtlema, et sooviks tegelikult oma praeguse eluaseme viiruse mõjude tõttu vahetada eramaja vastu.

Viis protsenti eestlastest hakkas mõtlema rohkema ruumiga eluaseme suunas. Kolmveerandil Eesti inimestest eluaseme vahetamise soovi ei tekkinud, teatas Citadele.

COVID-19 pandeemia ja sellest tulenenud piirangute tõttu hakkasid nii mõnedki inimesed mõtlema oma eluaseme vahetamise peale ja seda just eramajade ning rohkema ruumi nimel, selgus Citadele panga uuringust. 

"Kodukontoritesse sunnitud inimesed pidid nüüd hakkama veetma suurema osa oma ajast kodudes koos e-koolis olevate laste ja teiste pereliikmetega. Seega on küllaltki loogiline, et paljud tundsid suurema või eraldatuma eluruumi vajadust," ütles Citadele panga Eesti filiaali jaepanganduse juht Marina Hakiainen pressiteates.

Tema hinnangul on nüüd huvitav teada, kas need tekkinud soovid kanduvad üle ka reaalseteks eluasemelaenude tehinguteks ja kas eramajade osas nõudlus tõuseb. Aktiivseimad hüpoteeklaenude võtjad on lastega pered, sest panga teatel on 70 protsenti Citadele hüpoteeklaenudest väljastatud just lastega peredele.

Uuringu tulemusi Läti ja Leeduga võrreldes ilmneb, et naaberriikides tekkis viiruse tõttu inimestel veelgi suurem kodu vahetamise soov. "Lätis ja Leedus on viiruse tõttu kehtestatud piirangud olnud ka karmimad," märkis Hakiainen.

Citadele uuringu järgi hakkas 18 protsenti lätlastest mõtlema eramaja soetamise peale ning 11 protsenti nägi vajadust suurema eluruumi järgi. Leedus vastavalt 14 protsenti ja 7 protsenti.

Kui Eesti inimestest 77 protsenti vastas, et pole viiruse tõttu eluaseme vahetamise peale mõelnud või on olemasoleva koduga rahul, siis Lätis vastas sarnaselt 57 protsenti ning Leedus 71 protsenti inimestest. 

Lisaks tuli küsitlusest välja, et pandeemia mõjul hakkasid Lätis ja Leedus nii mõnedki inimesed mõtlema ka väiksema või ökonoomsema eluaseme suunas. Eestis vastas kõigest 1 protsent inimestest, et pandeemia tõttu hakkasid nad mõtlema ökonoomsema eluaseme soetamise peale, Lätis oli selliseid vastajad 3 protsenti ja Leedus 4 protsenti.

4 protsenti Läti vastajatest märkis, et viiruse mõjul hakkasid nad mõtlema eluaseme soetamise peale kuskil vähem asustatud piirkonnas. Samamoodi arvas 5 protsenti Leedu inimestest ja 1 protsent Eesti vastajatest.

Citadele tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi jaanuaris. Igas riigis küsitleti ligikaudu 1300 inimest.

Citadele Group on Läti finantskontsern, mis pakub finants- ja varahalduse teenuseid. Citadele grupi peakontor asub Riias, selle tütarettevõtted ja filiaalid tegutsevad Lätis, Leedus, Eestis ja Šveitsis.

Koroonaviirusesse on nakatunud 135 ajateenijat

Kaitseväes on koroonaviirusesse nakatunud ligi 200 inimest, neist 135 on ajateenijad.

Kaitseväe peastaabi teavitusohvitseri sõnul on teisipäevase seisuga kaitseväes koroonaviirusega nakatunud 135 ajateenijat, neist 47 teenib 2. jalaväebrigaadis.

Tegevväelaste ja kaitseväe tsiviiltöötajate hulgas on 49 juhtumit.

Eelmise nädala alguses oli kaitseväes koroonaviiru

Uutele hoonetele peab paigaldama elektriautode laadimistaristu

Alates kolmapäevast muutub uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslikuks.

„Elektrisõidukitel on oluline tähtsus puhtale energiale üleminekul ning nende laiem kasutuselevõtt tagab puhtama õhu. Et inimesed langetaksid autot soetades aina enam otsuseid elektriautode kasuks, tuleb üle Eesti rajatavate hoonete juurde luua ka sobiv taristu, et neid oleks võimalikult mugav kasutada,“ sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Paljud kaubanduskeskused ja tanklad on juba ise vabatahtlikult parklatesse laadimistaristud paigaldanud, aga sellest kindlasti ei piisa ja laadimiskohti tuleb juurde tekitada.“

Elektriauto laadimistaristu paigaldamise nõuded hakkavad kehtima kõikidele nendele hoonetele, mida on kavandatud teenindama enam kui kümme parkimiskohta. Neid tuleb järgida uute rajatavate hoonete ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete puhul, juba olemasolevate hoonete parklaid kohe ümber ehitama ei pea.

Uute mitteelamute puhul tuleb juhtmetaristuga varustada vähemalt viiendik parkimiskohtadest ning paigaldada tuleb vähemalt üks laadimispunkt. Uute elamute puhul tuleb aga kõik parkimiskohad varustada juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus tulevikus paigaldada hõlpsalt elektriauto laadimispunkt.

Olulisel rekonstrueerimisel kehtivad sama reeglid, mis uute hoonete püstitamisel, aga taristu tuleb paigaldada juhul, kui rekonstrueerimine hõlmab ka parklat või hoone/parkla elektrisüsteemi.

Juba olemasolevatele mitteelamutele, mida pole plaanis renoveerida, on määratud üleminekuaeg. Kui hoone teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 20 parkimiskohta, peavad olema varustatud vähemalt ühe laadimispunktiga 2025. aasta alguseks.

Laadimistaristu paigaldamist reguleerib ehitusseadustik ning selle täitmist hakkavad jälgima kohalikud omavalitsused ehituslubade menetlemisel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD