EESTI ELU

Seitsmest riigist saabujaid ei pea jääma eneseisolatsiooni

BNS 08 Märts 2021 Comments ()

Pixabay

Eestisse saabumisel rakendub 10-päevane liikumisvabaduse piirang neile, kes tulevad Euroopa Liidu, Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni ala riigist, mille nakatumisnäitaja on üle 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.

8.-14. märtsini rakendub liikumisvabaduse piirang neile, kes Andorrast, Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Hispaaniast, Hollandist, Iirimaalt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Luksemburgist, Lätist, Maltalt, Monacost, Poolast, Portugalist, Prantsusmaalt, Rootsist, Rumeeniast, San Marinost, Slovakkiast, Sloveeniast, Šveitsist, Tšehhist ja Ungarist. Vatikani näitaja on küll 0, kuid sealt Itaalia kaudu Eestisse reisides kehtib samuti 10-päevane liikumisvabaduse piirang.

Liikumisvabaduse piirang ei rakendu neile, kes saabuvad riikidest, mille nakatumisnäitaja on alla 150 inimese 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul - need riigid on Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Saksamaa, Soome ja Taani.

Ühendkuningriigist Eestisse saabujatele kehtib täiendav kohustus teha kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist COVID-19 test, mille tulemus on negatiivne. Testi tegemise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele. Samuti rakendub Ühendkuningriigist saabujatele 10-päevane eneseisolatsiooni kohustus. Reegel kehtib ka siis, kui Ühendkuningriik on olnud Eestisse saabumisel transiitriigiks. Eneseisolatsiooni perioodi on võimalik lühendada, kui lisaks esimese testi negatiivsele tulemusele on ka seitsmendal päeval pärast saabumist tehtud kordustesti tulemus negatiivne.

FOTOD Ilse Tint ja Stepan Müürsepp – Vastseliina elluäratajad

Kalev Annom 07 Märts 2021 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

FOTOD Ilse Tint ja Stepan Müürsepp – Vastseliina elluäratajad">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Stepan Müürsepp viskab oma 18 000 rubla eest ostetud maja ees lund. Siin elab Stepan alates 1976. aastast. FOTOD: Kalev Annom

Ilse Tint (87) meenutab, kuidas ta täpselt 70 aastat tagasi pidi tööle minema ja oli kimbatuses: kuhu minna? Lapsepõlvekodus Illil oli peres kaheksa last ja 17aastasel Ilsel muud valikut peale töö polnud.

Petserimaal Saatserinna vallas 1930. aastal sündinud Stepan Müürsepp (91) meenutab, kuidas ta läks 1937. aastal Saatserinna kooli, lõpetas seal 1946. aastal seitsmenda klassi ning asus õppima Tartu vabariiklikku meditsiinikeskkooli (Veski 4) Kassioru nõlval.

Tartu meditsiinikool sai läbi 1949. aastal ja suunati Võrumaale, kus doktor Perk andis valida Räpina ja Vastseliina vahel.

Neljakordne vanaema Ilse Tint on rõõmus, et mõlemad lapsed valisid tervishoiutöötaja elukutse. FOTOD: Kalev Annom

Vastseliinas noortele meeldis

Vaktsiinisüsti on saanud 97 858 inimest

BNS 06 Märts 2021 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Koroona vastu vaktsineerimisi on laupäevahommikuse seisuga tehtud 97 858 inimesele, kellest 43 745 on saanud mõlemad doosid.

Ööpäeva jooksul manustati 7104 doosi, kokku on manustatud 141 603 vaktsiinidoosi, teatas terviseamet. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt perearstide juures riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine ning erinevate tervishoiuasutuste juures eesliinitöötajate – haridusasutuste töötajate, politsei- ja päästeteenistujate ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande valdkonna töötajate vaktsineerimine. Statistikat vaktsineerimiste kohta saab vaadata terviseameti koroonaviiruse andmestikust. Inimene ise saab oma vaktsineerimisi vaadata patsiendiportaalis Digilugu.ee.

Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kes võivad tervise tõttu koroonat raskemini põdeda. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses vaktsiine, võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Viimase ööpäeva jooksul suri seitse eakat koroonahaiget, analüüsiti ka 7525 koroonatesti, millest esmaseid positiivseid oli 1542 ehk 20,5 protsenti.

Ööpäeva jooksul surid 90-aastane naine, 89-aastane mees, 87-aastane naine, 85-aastane mees, 83-aastane naine, 82-aastane mees ja 70-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 644 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaga nakatumine tuvastati 926 inimesel. Uutest Harjumaa juhtudest 727 laekus Tallinna.

Ida-Virumaale lisandus 195, Lääne-Virumaale 95, Tartumaale 76, Saaremaale 53, Pärnumaale 36 ja Võrumaale 24 uut positiivset testi. Läänemaale lisandus 22, Rapla- ja Viljandimaale 20, Järvamaale 12, Valgamaale 11, Jõgevamaale 9, Hiiumaale 4 ja Põlvamaale 2 uut nakkusjuhtu. Rahvastikuregistris märgitud elukoht puudus 37-l positiivse testitulemuse saanul.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1253,7 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 18,2 protsenti.

Laupäevahommikuse seisuga viibib haiglas 578 koroonapatsienti, kellest 56 on intensiivis. Neist 35 on juhitaval hingamisel.

Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi haigusjuhtumeid kokku 90, haiglaravi vajab 582 patsienti. Koju saadeti 62 inimest, 14 aga viidi üle mitte-koroona osakonda.

Ööpäeva jooksul manustati ka 7104 vaktsiinidoosi – vaktsineerimisi on tehtud kokku 97 858 inimesele, kellest 43 745 on saanud mõlemad doosid.