EESTI ELU

Kaja Kallas: Ühinen nende tuhandete eestimaalastega, kes on saanud oma koroonatestile positiivse tulemuse

FOTO: Erik Peinar, Riigikogu
Nagu paljud teist, tegin testi südamerahustuseks ja lähikondsete kaitseks. Mul oli vaid väike palavik ning positiivne tulemus pole see, mida ootasin – tõestus, kui salakaval see viirus on ja kui valvel me kõik peame olema, et viiruse levikut tõkestada.
 
Ja nagu paljud teist, ei tea ka mina täpselt, kuidas ma nakatuda võisin. Olin neljapäevani lähikontaktsena 10 päeva eneseisolatsioonis, isolatsioonist lahkudes tehtud PCR-test oli negatiivne ning enesetunne suurepärane. Ka pärast seda töötasin võimalikult palju interneti teel, et vähendada kontakte. Seegi on hea näide koroonaviiruse salakavalusest ja eriti tõhusast nakkuvusest.
 
Sain tulemuse just kätte ja teavitasin oma positiivsest proovist ka neid inimesi, kellega olen kokku puutunud. Neid on õnneks olnud vähe – pereliikmed ja väike ring töötajaid. Nagu oleme tööandjatele tungivalt soovitanud, siis ka valdav enamik Riigikantselei töötajaid on kodukontoris, kohapeal olevate väheste inimestega töökohal oleme püüdnud vältida lähikontakte ning kantakse maske. Loodan südamest, et kedagi tahtmatult ei nakatanud – igaüks, kes on positiivse testitulemuse saanud, ilmselt teab omast käest, et kõige suuremat muret valmistab just väljavaade olla kellelegi kogemata nakkuse edasi andnud.
 
Jätkan tööd kodust, e-Eestis on interneti vahendusel edukalt võimalik juhtida valitsust, teha Riigikogule ettekandeid ning sooritada kõik muud riigi- ja kriisijuhtimiseks vajalikud tegevused.
 
Jälgin oma tervist. Riik on juhitud. Püsige terved!

Kaitsevägi saab haiglatele appi saata 30 parameedikut

Kaitsevägi saab haiglatele appi saata 30 parameedikut FOTO: Aigar Nagel

Kaitsevägi on valmis koroonapatsientide suure arvu tõttu meedikute puudusega silmitsi olevatesse Eesti haiglatesse appi saatma korraga 30 parameedikut, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

«Kaitseväe meedikud on kindlasti hädavajalikud kaitseväe oma meditsiinikeskustes ja nendega eraldi arvestada ei saa,» ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Targo Lusti Lõuna-Eesti Postimehele. «Need meist, kes teevad kõrvaltegevusena meediku tööd tsiviilmeditsiinis, on juba niigi seal abis,» lisas Lusti.

Teine seltskond on Lusti sõnul aga parameedikud. «Üheksakümmend viis protsenti neist on ära vaktsineerinud just selle eesmärgiga, et neid vajadusel appi suunata,» kinnitas ta. «Parameedikute koguarv koos ajateenijatega on 180, kuid nii-öelda permanentse abina saame arvestada kuni 30 isikuga korraga. Siis suudame mingitki rotatsiooni hoida,» selgitas Lusti.

Kaitseväe parameedikute kasutamiseks on tema sõnul sõlmitud praktikalepingud Tallinna ja Tartu kiirabiga, Tartu Ülikooli kliinikumi ja IdaViru keskhaiglaga. Haiglate ringi laiendamiseks, kuhu kaitsevägi võiks appi tulla, tuleks Lusti sõnul sõlmida täiendavad lepingud.

Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas eelmisel nädalal Lõuna-Eesti Postimehele antud intervjuus, et juhul kui Eesti tervishoid vajab kaitseväelt meditsiinilist toetust, seda ka antakse. «Ootame vaid kutset,» ütles Laanet.

Bussijuhtidel tõuseb aprillist miinimumpalk

Bussijuhtidel tõuseb aprillist miinimumpalk FOTO: Aigar Nagel

Vastavalt Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõtete Liidu poolt kokkulepitud sektoriülesele üldtöökokkuleppele tõuseb bussijuhtide miinimumtöötasu alates 1. aprillist 1100 eurole, edastati esmaspäeval Transpordi Ametiühingu pressiteates.

Kokku lepiti ka järgnevate aastate miinimumtöötasude tõusud, alates 2022. aasta algusest on bussijuhtide miinimumtasu 1150 eurot, alates 1. juunist 2022 tõuseb see 1200 eurole ja 2023. aasta algusest 1250 eurole.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on koroonaviirusest tingitud kriis andnud tugeva hoobi reisijateveo sektorile ning sellest tulenevalt muutsid pooled varem sõlmitud kokkulepet, et palgatõusud pikema aja peale hajutada.

"Kriisist väljatulekuks ei piisa ainult tööandjate ja töötajate pingutusest, vaid ootame tuge ka riigilt ja sellega seoses leiame, et bussiettevõtete toetusmeetme rakendamisel tuleks kindlasti arvestada sellega, kas võimalikku toetust saavad ettevõtted on lähtunud töötasu maksmisel üldtöökokkuleppest," rääkis Kallas rõhutades, et tänases olukorras on riigi roll esmatähtis, et turul valitseks aus konkurents ning toetataks ausaid ja vastutustundlikke tööandjaid, kes hoolivad töötajatest ja käituvad ausalt riigi ja meie kõigi suhtes.

"Transpordi Ametiühingule on laekunud vihjeid ettevõtete kohta, kus ei ole sektori miinimumtöötasu järgitud, selle asemel on püütud töötajatele maksta osa töötasust nö. mustalt, et saavutada turueelis. Samuti on üldteada, et pakkudes töötajatele tasu alla sektori miinimumtasu, on töötajaid sisuliselt võimatu leida," lisas Kallas.

Kokku otsustati leppida ka lepingu pikendamine ja bussijuhtide miinimumpalga tõus 2024. aasta algusest 1300 eurole ja alates 2024. aasta aprillist 1350 eurole.

Üldtöökokkuleppe muudatustega on võimalik tutvuda Transpordi Ametiühingu ja Autoettevõte Liidu kodulehtedel.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD