EESTI ELU

Eestis on kaks vaktsiinidoosi saanud ligi 55 000 inimest

Eestis on reedeks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 157 489 inimesele ja kaks vaktsiinidoosi on saanud 54 772 inimest.

Ööpäeva jooksul manustati 7437 doosi, kokku on manustatud 212 261 vaktsiinidoosi. Iga kaheksas täiskasvanu vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga COVID-19 haiguse vastu.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 8510 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1751 ehk 20,6 protsenti testide koguarvust ja suri 11 nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 1122 inimesel. 858 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale 122, Lääne-Virumaale 80, Pärnu- ja Tartumaale 75, Raplamaale 58, Viljandimaale 50, Saaremaale 47 ja Võrumaale 30 uut positiivset testi. Järvamaale lisandus 22, Jõgevamaale 15, Läänemaale 11, Valgamaale 10, Hiiumaale 6 ja Põlvamaale 1 uut nakkusjuhtu. 27 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1553,1 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 20 protsenti.

19. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 691 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 69 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 48 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 76. Koju saadeti 50 inimest, 18 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – 86-aastane naine, 85-aastased naine ja mees, 81-aastane mees, 80-aastane mees, 78-aastane mees, 73-aastane mees, 71-aastane naine, 69-aastane mees, 66-aastased mehed. Kokku on Eestis surnud 769 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Reedeks on haiglates lõpetatud 4717 COVID-19 haigusjuhtumit 4545 inimesega.

19. märtsi seisuga on tervenenud 65 039 inimest. Neist 45 744 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 19 295 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 071 562 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 92 780. 

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 157 489 inimesele, kaks doosi on saanud 54 772 inimest.

Piirangud mõjuvad: inimeste liikumisaktiivsus kahanes märgatavalt

Telia värske liikuvusandmete analüüs näitab, et eelmise nädala neljapäeval kehtima hakanud nn lukustusperiood on märgatavalt vähendanud inimeste liikumisaktiivsust nii suuremate linnade suunal kui Eestis tervikuna.

Telia võrdles inimeste liikumisaktiivsust märtsi teisel (8.-14.03) ja esimesel nädalal (1.-7.03) ning kuigi üle-eestiline lukustusperiood hakkas kehtima läinud nädala teises pooles (11.03), on kehtestatud piirangutel inimeste liikumisele juba märgatav mõju.

Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Holger Haljandi sõnul on kõige enam kahanenud inimeste liikumine suuremate linnade suunal.

Kui võrrelda kõigi maakondade vahelist liikumist, siis Eestis tervikuna vähenes märtsi teisel nädalal liikumisaktiivsus 8%. Nii kahanes teistest maakondadest näiteks Harjumaale liikumine 11%, Tartumaa suunas liiguti aga 9% vähem.

Holger Haljand lisas, et kuna valitsuse kehtestatud piirangud hakkasid kehtima 11. märtsist, ei anna eelmise nädala kohta tehtud analüüs veel ilmselt täielikku pilti piirangute mõjust.

Tulenevalt olukorrast avaldab Telia aprilli keskpaigani igal nädalal värskeid liikuvusanalüüse, et aidata jagada infot piirangute mõjust ühiskonnale.

 

Telia liikuvusanalüüsi koostamisel on kasutatud Telia Crowd Insights platvormi, mis võimaldab analüüsida mobiilivõrgu anonüümsete koondandmete põhjal üldisi grupeeritud liikumismustreid, samuti üldiste liikumisharjumuste muutust. Ühegi konkreetse inimese asukoht ega liikumismustrid pole seejuures nähtavad ega ka tuvastatavad, kuna kasutatud on üksnes anonüümitud ja grupeeritud koondandmeid ning tagatud on lahenduse vastavus isikuandmete kaitset käsitlevates seadustes toodud nõuetele.

Riigi toel vaktsineeriti 21 500 lemmiklooma

Pixabay

Riikliku loomatauditõrje programmi käigus sai 2020. aastal marutaudivastase vaktsiinisüsti 21 500 lemmiklooma, mis on ligi viiendiku võrra enam kui aasta varem. Programm jätkub ka sellel aastal.

Vaktsineeritud lemmikloomade arv on Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Enel Niine hinnangul viimastel aastatel hakanud taas tõusma, mis on nii loomade kui ka inimeste tervise huvides, sest haigus ei ole ravitav, vaid lõpeb nakatunu surmaga. Seetõttu on väga oluline, et iga lemmikloomapidaja tunneks ka enda vastutust ja laseks oma hoolealuse kindlasti vaktsineerida.

"Lemmikloomade vaktsineerimise kasvu mõjutab loomaomanike üha kasvav vastutustunne oma lemmiku hea tervisliku seisundi eest ning teadlikkus vaktsineerimise vajalikkuse kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud selleks oma panuse, tehes teavitustööd ning korraldades erinevates Eesti paikades lemmikute marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniaid," sõnas Niin.

Eelmise aasta augustis Valga-, Põlva- ja Võrumaal läbi viidud lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaania käigus vaktsineeriti 1101 lemmiklooma.

"Kui aastatel 2015-2019 kõikus vaktsineeritud lemmikute arv 61 000-69 000 vahel, siis tuginedes sellele, kui palju on Eestis eelmisel aastal loomaarstide poolt hangitud marutaudi komponenti sisaldavat vaktsiini, vaktsineeriti 2020. aasta jooksul hinnanguliselt kokku 77 200 lemmiklooma," ütles Niin. Ligi veerand vaktsineeritud lemmikloomadest vaktsineeriti riigi toel.

Lisaks teadlikkuse kasvule mõjutas lemmikloomaomanike vaktsineerimisalaseid otsuseid koerte katku taaspuhkemine. Alates 2019. aasta lõpust on katkujuhtumeid diagnoositud Eesti eri paikades nii koerte kui ka rebaste hulgas. Selle ohtliku, tihti lemmikule surmaga lõppeva viirushaiguse ainus ennetusvõimalus on õigeaegne vaktsineerimine.

Eestis vaktsineerivad lemmikloomi riikliku loomatauditõrje programmi käigus Põllumajandus- ja Toiduameti poolt volitatud ja kaasatud veterinaararstid. Tavapäraselt saab lemmikuid vaktsineerida nii marutaudi kui teiste nakkushaiguste suhtes erapraksise põhimõttel töötavate loomaarstide juures ning loomakliinikutes.

Marutaud on nakkuslik ja surmav nii loomadele kui ka inimesele. See on ainus haigus, mille puhul loomaomanikul on seadusega pandud vastutus, et temale kuuluv lemmikloom peab nakkuse vastu olema regulaarselt vaktsineeritud. Esimest korda vaktsineeritakse kutsikas või kassipoeg 3-4 kuu vanuselt. Edaspidi tuleb looma vaktsineerida vastavalt vaktsiiniga kaasas olevatele juhistele, kuid mitte harvemini kui kord kahe aasta jooksul.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD