Riigikogu SDE fraktsiooni liige Ivari Padar peab vastutustundetuks laupäeval toimuvat autodemonstratsiooni, mille eesmärk on seista vastu koroonapiirangutele.

"Möödusin täna lipuehtes autokolonnist. Mõtlesin,et huvitav,mida tähistatakse. Ühtegi riigipüha justkui ei ole," kirjutab Padar sotsiaalmeedias. "Sain nüüd teada,et tegemist on koroonaskeptikute meeleavaldusega. Meie tänases koroonaolukorras [on see] ikka väga mõtlematu ja vastutustundetu tegevus. Mul on sellest tulenevalt väga selge küsimus härra siseministrile (Kristian Jaanile – BNS): kes taolisi ülesastumisi korraldab?"

Üritus "Sõidame Eesti vabaks!" on osa sotsiaalmeedias korraldatud kampaaniast, mis katab organisaatorite sõnul enam kui 40 riiki ja kannab üldpealkirja "Worldwide Demonstration March 20, 2021".

Näiteks Šveitsi väikelinnas Liestalis kogunesid tuhanded meeleavaldajad, nõudes viirusepiirangute lõpetamist, mille tulemusel on juba kuid suletud restoranid ja muud ärid. Kohapeal viibivate ajakirjanike hinnangul kogunes sellesse Baseli kantoni väikelinna vaikivale meeleavaldusele 3000 kuni 5000 osavõtjat, kellest paljud kandsid valgeid kaitsekostüüme.

Saksamaal osalesid sarnasel üritusel peamiselt paremäärmuslikud rühmitused. Kasselis, kus tänavatele tuli mitu tuhat inimest, puhkesid politsei ja meeleavaldajate vahel kokkupõrked. Politsei kasutas teetõkkeid läbida püüdvate inimeste vastu pipragaasi ja kumminuiasid, edastas uudisteagentuur dpa.

Berliinis oli võimalike tänavarahutuste ootel valmisolekus 1800 korravalvurit, kuid kuulsate Brandenburgi väravate juurde kogunes vaid paar tosinat meeleavaldajat. Umbes 300 inimest saabus Unter den Lindeni bulvarile protestiks paremäärmuslaste meeleavalduse vastu.

Helsingis laupäeval alanud kaks koroonaviiruse piirangute vastast meeleavaldust on politsei teatel kulgenud seni rahulikult. Kansalaistori väljaku üritusel osales umbes 300 meeleavaldajat.

"Kutsume kõiki Eestimaa tulevikust hoolivaid inimesi heiskama 20. märtsil vabaduse sümbolina rahvuslipud," seisis Eesti-poolse ürituse üleskutses. "Lipud saab kinnitada autole, rattale, majale või akendele. Teeme Eesti lipuvärvid nähtavaks. Kõik, kelle põhiõiguseid on viimase aasta jooksul riivatud, saavad ühiselt seista viie olulise vabaduse eest: sõnavabadus, liikumisvabadus, valikuvabadus, kogunemisvabadus, tervisevabadus."

Korraldajate kinnitusel puudutab see kõiki, kes on oma tööst ilma jäänud, kuna tööandjal pole enam tööd anda, kelle ettevõte on piirangute tõttu hingusele läinud, kes on ilma jäänud plaanilisest arstiabist ning seetõttu kannatanud, kes on pidanud oma kodust loobuma, kuna ei suuda enam laenu tagasi maksta, kes kannatavad tühja kõhtu kuna sissetulekud on oluliselt vähenenud, kes on kaotanud igasuguse lootuse, kelle lähedane ei pidanud kõigele sellele vastu ja tegi enesetapu, keda on tööandja survestanud vaktsineerima või maski kandma, kelle lapsed on jäänud ilma koolirõõmust, kvaliteetsest haridusest ega saa tegeleda oma huvialadega ja suhelda eakaaslastega, kelle vaimne tervis on kannatanud, kes ei saa oma eakatel lähedastel külas käia, kes on kannatanud koduvägivalla all, keda sunnitakse vaikima ja kes on kogenud tsensuuri, kes on kogenud sildistamist ja diskrimineerimist, kes saavad aru, kui suur on ühekordsete maskidega tekitatud keskkonnareostus.

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas reedel 29 aasta möödumist väeosa taasloomisest iseseisvuse taastanud Eesti vabariigis.

"Kuperjanovi jalaväepataljon taasloodi napid seitse kuud pärast Eesti taasiseseisvumist esimese pataljonina. Sellest ajast alates tuntakse kuperjanovlasi nõudliku väljaõppe ja suurepärase esprit de corps poolest. Need on omadused, mille nimel me pingutame nii täna kui ka tulevikus," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Indrek Sarap.

Kuperjanovi jalaväepataljon (toona Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon) taasloodi 18. märtsil 1992 Võrus Meegomäel. Pataljoni esimeseks ülemaks määrati toona kapteni auastmes hilisem kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert. Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid olid esimesed taastatud Eesti kaitsejõudude allüksused, kus mõlemas hakati kohe ka ajateenijaid välja õpetama.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kuperjanovi jalaväepataljon on üks kaitseväe suurimaid väljaõppeüksuseid. Pataljonis saavad väljaõppe nii jalaväe-, miinipilduja- kui erinevatel lahingutoetuserialadel teenivad sõdurid.