Eestis on reedeks COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 185 910 inimesele ning kaks vaktsiinidoosi on saanud 59 695 inimest.

Ööpäeva jooksul manustati 10 059 doosi, kokku on manustatud 245 605 vaktsiinidoosi. Ligi 30 protsenti üle 70-aastastest on COVID-19 vastu vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud

COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastastele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem.

Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 5876 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 1151 ehk 19,6 protsenti testide koguarvust ja suri 11 nakatunut.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 709 inimesel. 530 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.

Ida-Virumaale lisandus 114, Lääne-Virumaale 89, Tartumaale 51, Pärnumaale 34 ja Raplamaale 30 uut positiivset testi. Jõgevamaale lisandus 16, Järvamaale 15, Põlva- ja Saaremaale 13, Lääne- ja Võrumaale 11, Valgamaale 9, Viljandimaale 8 ja Hiiumaale 2 uut nakkusjuhtu. 26 positiivse testitulemuse saanul puudus rahvastikuregistris märgitud elukoht.

Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1452,5 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 19,8 protsenti.

26. märtsi hommikuse seisuga viibib haiglas 699 COVID-19 patsienti, nendest intensiivravi vajab 66 patsienti, kellest omakorda juhitaval hingamisel on 48 inimest.

Uusi COVID-19 haigusjuhtumeid avati kokku 78. Koju saadeti 41 inimest, 19 inimest viidi üle mitte-COVID-19 osakonda.

Ööpäeva jooksul suri 11 koroonaviirusega nakatunud inimest – kaks 88-aastast naist, 83-aastane naine, 81-aastane mees, 80-aastane mees, 78-aastane naine, 72-aastane mees, 70-aastane naine, 69-aastane mees, 66-aastane naine ja 63-aastane mees. Kokku on Eestis surnud 847 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Reedeks on haiglates lõpetatud 5201 COVID-19 haigusjuhtumit 5005 inimesega.

26. märtsi seisuga on tervenenud 72 025 inimest. Neist 49 792 inimese haigusjuhtum on lõpetatud, 22 133 inimese puhul on positiivsest testist möödunud rohkem kui 28 päeva ja inimene ei viibi haiglaravil ehk ootab tervenemise kinnitamist.

Eestis on koroonaviiruse tuvastamise võimekuse tekkimisest 2020. aasta kevadest tehtud enam kui 1 116 763 viiruse SARS-CoV2 määramise testi. Esmaseid positiivseid teste on kokku olnud 101 587.

Eestis on COVID-19 vastu vaktsineerimisi tehtud 185 910 inimesele, kaks doosi on saanud 59 695 inimest.

Eesti Mälu Instituut teegi veebis kättesaadavaks valiku 1949. aasta märtsiküüditamise operatsiooni „Priboi“ Eestit puudutavatest dokumentidest.

Pikalt salastatuna püsinud dokumendid näitavad küüditamise taga olnud NSV Liidu kommunistliku partei poliitilist otsust, paljastavad operatsiooni detailideni läbimõeldud sisu ning Nõukogude julgeolekuasutuste töötajate metoodilist tegevust süütute inimeste kinnipidamisel ja väevõimuga Siberisse saatmisel.

Dokumentidega saab eesti keeles tutvuda Eesti Mälu Instituudi kommunismikuritegude portaalis.

Dokumendid pakuvad kindlasti huvi oma küüditatud sugulaste loo uurijatele ning laiemalt kõigile Eesti lähiajaloost huvitatud inimestele.

Dokumentide eestikeelsed tõlked pärinevad 2020. aastal välja antud Eesti Mälu Instituudi väljaandest „Toimik „Priboi“: Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest“. Sellesse raamatusse on koondatud kõik arhiivist leiduvad Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi salatoimiku „Priboi“ materjalid.

Dokumentide kõrval on kogumikus seitse algupärast artiklit märtsiküüditamise eri tahkudest, alates küüditamiste korraldusest sõjaeelses Nõukogude Liidus kuni märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseni tänapäeval.

1949. aasta märtsis läbi viidud operatsioon kattenimega „Priboi“ oli NSV Liidu sõjajärgsete aastate kõige massilisem küüditamine, mis haaras korraga nii Eesti, Läti kui ka Leedu. Operatsiooni eesmärk oli lõplikult likvideerida vastupanu sovetiseerimisele maapiirkondades. Eestist küüditati Siberisse üle 20 000 inimese.