Suure tõenäosusega ei saa õpilased 12. aprillil koolipinki naasta, järgmine lootus pannakse koolivaheaja järgsele ajale - 26. aprillile, kirjutab ERR. 

Kontaktõppe lubamiseks peaks nakatumiskordaja praeguselt tasemelt veel oluliselt madalamale langema. Kontaktõpe peatati koolides täielikult 11. märtsist, esialgu kuuks ajaks. Siiski saab praegu juba päris kindlalt väita, et 12. aprillil lapsed koolipinki ei naase.

"Kuna tulemas on aprillikuu koolivaheaeg, siis tõenäoliselt me peame valitsuses otsustama seda, et ka koolivaheaja eelsel nädalal on lapsed kaugõppel ja vaadata siis edasi, et kui nakatumiskordaja R läheb juba märkimisväärselt alla 1, näiteks 0,8 peale, siis me saaksime hakata järk-järgult lapsi kooli saatma," kommenteeris haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Kui nakatumiskordaja R ei ole ka enne 26. aprilli langenud 0,8 kanti, pole välistatud, et sel õppeaastal kontaktõpet enam ei toimugi.

"Aga ma siiski loodan ja ka prognoosid näitavad, et kui me täna peame nendest kehtivatest piirangutest kinni, siis need nakatumisnäitajad peaksid minema alla," lisas Kersna.

Teadusnõukoja juht Irja Lutsar avaldas samuti lootust, et lapsed võiksid ikkagi kevadel veel kooli naasta.

"Kui nakatumine ikkagi oluliselt alla läheb, võib-olla saab vaadata mingisuguseid piirkondlikke lähenemisi. On piirkondi, kus nakatumine on juba langustrendis, neis võiksid lapsed minna kooli," leidis Lutsar.

Peaminister Kaja Kallase sõnul on nakatumine koroovaviirusesse jätkuvalt tõusmas ning kui viiruse levik ei peatu, jääb riik kogu suveks lukku.

Kallas kirjutas oma Faeboocki leheküljel, et teadusnõukoja ja terviseameti andmetel on piirangud küll  hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju on veel vara näha, on nakatumine jätkuvalt väikeses, aga kindlas tõusus.

"Numbrid võivad olla külmad, aga nad ei valeta. Nakatumine on eelmise nädalaga võrreldes seitse protsenti  kasvanud. Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle kümne protsendi.  Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla 1, paljudes maakondades on nakatumine pööranud tõusule," kirjutas Kallas. "Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse tõttu keskmiselt kümme eestimaalast."

Kallas kirjutas, et ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, on käest libisemas.

"Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati. Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik," kirjutas peaminister.

".Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kehtestama jäädagi, aga nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele," kirjutas Kallas ja kutsus inimesi üles piirangutest ja soovitustest kinni pidama. 

"Kutsun üles igaüht mõtlema läbi, kas ta teeb igapäevaselt endast kõik, et mitte nakatuda ja teadmatusest ka mitte kedagi teist nakatada. Ja mõtlema läbi, kas ja mida saaks ta selle eesmärgi nimel veel teha," kirjutas Kallas.

Ta kutsus ka erakondade juhte ja poliitilisi liidreid loobuma poliitilistest  võimuheitlustest ning keskenduma ühtsele võitlusele koroonaviirusega. "Pöörduge ka oma toetajate poole üleskutsega vastutustundlikule käitumisele. Eriti suur abi on neist poliitikutest, kes suudavad kõnetada venekeelset kogukonda. See on ühtsuse aeg, kus näidata riigimehelikke väärtusi," kirjutas Kallas.