EESTI ELU
President Kersti Kaljulaid sõidab ametiaja viimasel nädalal neljapäevasele Eesti ringsõidule.
Riigipea alustab ringsõitu esmaspäeval Ida-Virumaal Narvas, kus ta kohtub linnapea Ants Liimetsa ja linnavalitsuse liikmetega ning külastab Narva piiripunkti, edastas presidendi kantselei. Seejärel vestleb Kaljulaid Tartu Ülikooli Narva kolledžis kooli direktor Marek Sammuliga Ida-Virumaa haridusmaastikust. Siis suundub ta Jõhvi, kus külastab Viru jalaväepataljoni ja kohtub seal teenivate kaitseväelastega.
Esmaspäeva pärastlõunal jõuab president Mustveesse, kus Mustvee sadama juurest saab alguse ühine seitsme kilomeetri pikkune rattaretk Kasepää laululava juurde. Presidendiga ühisest rattasõidust on oodatud osa võtma kõik huvilised. Kasepää laululava juures tervitab rattureid Avinurme puhkpilliorkester.
Teise päeva hommikul jõuab president Tammistusse, kus ta kohtub Agrenska Fondi esindajatega ja tutvub lõppjärgus olevate peremajade ehitusega. Kaljulaid on nõustamis- ja arenduskeskuse Eesti Agrenska Fond patroon.
Sealt edasi jõuab riigipea Luunjasse, kus ta annab ühiskonnaõpetuse tunni Luunja keskkooli 11. ja 12. klasside õpilastele. Pärast seda külastab president Tartus asuvat Naiste tugi- ja teabekeskust ning suundub seejärel Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse, kus riigipea annab üle olümpiatõrviku, mis kingiti talle Tokyo olümpiamängudel. Samuti külastab president Põlvamaal tegutsevaid ettevõtteid ning leivanädala puhul antakse presidendile Eesti Leivaliidu poolt üle selleaastane uudseleib. Veel külastab ta teisipäeval õunakasvatajat Halika Õunatalu ning puiduettevõtet Astel. Õhtul kohtub riigipea seto kultuuri eestvedajatega Setomaal Treskis.
Kolmapäeva hommikul kohtub president Võrumaal piirivalvuritega ning paigaldab Eesti-Läti piirile piiriposti. Politsei- ja piirivalveamet pühendab presidendile piiriposti 109, mis asub Võrumaal Paganamaal Kikkajärve lähistel ja tähistab Eesti-Läti piiri. Pärast seda külastab riigipea Valga põhikooli, mis liitus kiusamisvaba kooli programmiga 2013. aastal ja sai 2021 aasta kiusuennetaja kooli tiitli.
Seejärel suundub riigipea Abja-Paluojale, et kohtuda selleaastase Soome-Ugri kultuuripealinna eestvedajatega. Enne päeva lõppu kohtub Kaljulaid veel Viljandimaal tegutsevate Nordmeli mesinikega. Õhtul on Kaljulaid Pärnus, kus ta läheb vaatama Endla Teatri etendust „Must Lind“.
Visiidi neljandat päeva alustab riigipea Rapla maakonnas, kus ta külastab Järvakandi klaasitootmisettevõtet O-I Production Estonia ning Kohilas asuvat masinaehituslike teraskonstruktsioonide valmistamisega tegelevat ettevõtet Contractor. Pärast seda sõidab Kaljulaid Harjumaale, et külastada ettevõtet Santa Maria, Keila Korvpallikooli ja Keila Rukkilille lasteaeda, mis sai selle aasta kevadel Rohelise Kooli lipu.
Valitsus kiitis teisipäeval erakorralisel istungil heaks eelnõu, millega pikendatakse möödunud aasta mais ajutiselt kehtestatud elektri- ja teatud kütuste aktsiisilangetust 2023. aasta 30. aprillini.
COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks langetati 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 elektri- ja teatud kütuste, näiteks vedelgaasi, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse, kerge ja raske kütteõli, põlevkivikütteõli ning maagaasi aktsiisimäärasid.
Kuigi majandus on taastunud kiiresti, ei ole valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kõikides sektorites kriisieelne tase saavutatud ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovita anda lisatõuget hindade tõusule. Sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra, nii et need kehtivad 30. aprillini 2023.
Seega jääb kuni 30. aprillini 2023 diislikütuse aktsiisimääraks ka praegu kehtiv 372 eurot 1000 liitri kohta.
Lisaks kehtestatakse alates 1. maist 2023 nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside ühtlane tõstmine kriisieelsele tasemele. Eelnõu kohaselt tõuseb näiteks diislikütuse aktsiisimäär alates 1. maist 2023 399 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2024 428 euroni 1000 liitri kohta, 1. maist 2025 459 euroni 1000 liitri kohta ning 1. maist 2026 493 euroni 1000 liitri kohta. Ajutiselt langetatud aktsiisimäära astmeline taastamine peaks võimaldama ettevõtetel ja tarbijatel aegsasti hinnatõusuga kohaneda.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra ka põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprillini 2023. Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaenduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates.
Aktsiiside külmutamise negatiivne mõju riigieelarvele on tuleval aastal 53 miljonit, 2023. aastal 93 miljonit, 2024. aastal 75 miljonit ja 2025. aastal 44 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022.
- Andrus Veerpalu võib tänasest taas tegeleda treeneritööga
- Samast soost elukaaslasele elamisloast keeldumine on põhiseadusvastane
- Viirusega vajab haiglaravi vähem inimesi kui aasta alguses
- Ööpäevaga tuli juurde 796 koroonapositiivset ja suri viis nakatunut
- MTA: 63 550 inimest peavad juurde maksma 74 miljonit eurot tulumaksu
- Pension kasvab järgmisel aastal 590 euroni kuus
- Võru linnavolikogu kehtestas tänavuse aasta lisaeelarve
- Haigekassa ostab riigihankega vaktsiine
- Uuring: 35 protsendil töötajatest on aastaga töökoormus kasvanud
- Haigekassa teavitab elanikkonda COVID-i leviku vähendamise eesmärgil
- Ülemäärase kehakaaluga on 30 protsenti algklasside õpilastest
- Ettevõtjad: kütuste ja elektrienergia aktsiisimäära ei tohiks tõsta
- Haridustöötajad soovivad miinimumpalga tõstmist vähemalt 1500 euroni
- Sularahast on saanud nišitoode
- Viirus sundis Antsla vallajuhi kodusele ravile
- Maksuamet hoiatab õngitsuskirjade eest
- Suvel juhtus rekordarv liiklusõnnetusi
- Vaktsiinivastastele isoleerimise eest maksmisest tuleks loobuda
- Elektrimüüjate hinnad erinevad kuni 22 protsenti
- Ööpäevaga tuli juurde 525 koroonapositiivset ja suri kaks nakatunut
- Uus seadus kaitseb tulevikus ebaausate kaubandustavade eest
- Kogu tõde turul olevatest maskidest
- KIK toetab 400 000 euroga omavalitsuste kliimakavade koostamist
- Kuusakoski kaotas mullu käivet ja kukkus ligi 1,5 miljoniga kahjumisse
- Huviringide alustamine võib kaasa tuua nakatumise kasvu
- Lõuna regiooni koolides on üle poolesaja koroonajuhtumi
- Viiendik noortest ei kavatse üle aasta oma tööandja juures töötada
- Keskmiselt võeti teisest sambast välja 7900 eurot
- Viirus murrab Lõuna-Eestis hooldekodudesse
- Kindlustusfirma süüdistab terviseametit lepingu ja seaduse rikkumises
- Töötukassa teeb aastas miljoni eest tagasinõudeid
- Ööpäevaga tuli juurde 391 koroonapositiivset ja suri kolm nakatunut
- Õige toiduvalik mõjutab nii rasestumist kui ka lapse arengut
- Tervisekassa kutsub naisi varakult sõeluuringule aega broneerima
- Riik uurib korterelamute elektritarbimist tühjade korterite leidmiseks
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riik hakkab tänasest saatma laiali valimiste teabelehti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Alates esmaspäevast saadab riik igale hääleõiguslikule inimesele kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta teabelehe, millelt leiab hääletamisega seotud informatsiooni – teabeleht jõuab valijateni hiljemalt nädala jooksul.