Valitsus algatas neljapäeval kaks eelnõud eakate, mis toovad 2023. aasta 1. jaanuaril erakorralise pensionitõusu 20 eurot ning vabastavad keskmise vanaduspensioni alates 2023. aastast tulumaksust.

"Keskmist vanaduspensioni aitavad tõsta ka iga-aastased indekseerimised, kuid peame hädavajalikuks eakate täiendavat toetamist erakorraliste tõusudega ning keskmise vanaduspensioni taas maksuvabaks muutmist," ütles keskerakondlasest tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Ta lisas, et seejuures on oluline parandada madalama sissetulekuga eakate toimetulekut, keda aitab lisaks üksi elava pensionäri toetuse tõstmine. "Keskerakonna ettepanekul tõuseb 2022. aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni. Tegemist on oktoobrikuus makstava toetusega, mida saab üle 80 000 inimese," sõnas Kiik.

"Tõstsime pensione erakorraliselt nii eelmise kui praeguse valitsuse ajal ning järgmise kahe aasta jooksul kasvab keskmine vanaduspension indekseerimise ja erakorralise pensionitõusu tulemusena enam kui 100 euro võrra 654 euroni. Lisaks on alates 2023. aastast keskmine vanaduspension taas maksuvaba," lausus Kiik.

Politsei- ja piirivalveamet kinkis president Kersti Kaljulaidile piirimärgi, mis paigaldati kolmapäeval pidulikult Võrumaal Eesti-Läti piirile.

President Kersti Kaljulaidile pühendatud piirimärk kannab numbrit 109 ning see paigaldati Võrumaale Rõuge valda Kikkajärve kalda lähedale, edastas amet.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ütles, et nimeliste piirimärkide kinkimine on traditsiooniline kõrgem tunnustus neile, kes on andnud märkimisväärse panuse Eesti piiride valvamise arengusse.

„Viimase viie aastaga on piiril palju juhtunud. Näiteks said idapiiril alguse kauaoodatud piiriehitustööd. Samas olime viiruspuhangu saabudes sunnitud ka lõunapiiril taastama mitmeks kuuks täieliku piirikontrolli. Presidendina on Kersti Kaljulaid kogu see aeg piiri käekäigust sügavalt hoolinud ning olnud kogu hingega päriselt piiril kohal,“ sõnas Vaher. 

Piirimärgi kinkimise traditsioon sai alguse 1997. aastal, mil esimese omanimelise piiriposti sai toonane piirivalvejuht Andrus Öövel. Praeguseks  on Eesti-Läti maismaapiirile paigaldatud ligi 80 nimelist piirimärki inimestele ja organisatsioonidele, kelle hulgas on kõik presidendid, piirivalveameti peadirektorid ning piirivalve taasloomisel oma osa etendanud inimesed.