Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa hinnangul halvendaks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelise ettevõtte tulumaksumiinimumi ettepanekuga liitumine Eesti ettevõtluskeskkonda. 

Negatiivne mõju süveneks Aasa sõnul veelgi juhul, kui maksureformi lõpplahendus tooks kõigile ettevõtjatele kaasa uue tulumaksu arvestussüsteemi, kus tulumaksukohustus tekib juba kasumi tekkimisel. Seda kinnitavad nii Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs ühtse ettevõtte tulumaksubaasi ettepanekule kui Eestis tehtud uuringud, lisas Aas kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. 

Lisaks leiab Aas, et praegu ette nähtud lävendid maksukohustuslastele on liiga madalad ja süsteemi üle võtmiseks ettenähtud aeg liiga lühike. OECD leppe põhjal töötab Euroopa Liit välja oma regulatsiooni ning ka selle puhul ei saa tema arvates lõpuni kindel olla, et see Eesti ettevõtja jaoks koormavamaks ei muutu.

Neljapäeva õhtul teatas valitsus, et arutas kabinetinõupidamisel Eesti ühinemist OECD juhitava rahvusvahelise maksureformiga ja otsustas, et liitub kokkuleppega. Peaminister Kaja Kallase sõnul saavutas valitsus läbirääkimistel tulemuse, millega miinummaks ei muuda enamiku Eesti ettevõtjate jaoks midagi ning puudutab ainult rahvusvaheliste suurkontsernide tütarettevõtteid. 

Täpsemalt puudutaks reform Eesti ettevõtteid, kes kuuluvad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernidesse – neid on maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil ligikaudu 350 – ja Eesti peakorteriga rahvusvahelisi kontserne, mida on olenevalt aastast kolm-neli. 

Maksu kohaldamisala künniseks on rahandusministeeriumi sõnul viimaste kõneluste järgi seatud kahetasandiline lävend – müügitulu alla 10 miljoni euro ja kasum alla 1 miljoni euro. Praegu vastab MTA ja Äriregistri andmetel nendele tingimustele umbes 50 protsenti Eestis tegutsevatest asjaomastest tütarühingutest. 

Reedel toimub reformis osaleva 140 riigi koosolek, kus soovitakse lõplikult heaks kiita kahest osast koosnev maksupakett. Reformi esimene osa puudutab 20-miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaksu ehk niinimetatud digimaksu, mida Eesti toetab.

SA Võrumaa Arenduskeskus, SA Valgamaa Arenguagentuur ja SA Põlvamaa Arenduskeskus esitasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning rahandusministeeriumile pöördumise, milles juhtisid tähelepanu 3G-4G-võrkude viletsale kättesaadavusele piirkonnas ning tegid ettepaneku avada 2023. aasta riigieelarves pilootpiirkonna mobiilside parandamise meede.

Arenduskeskuste sõnul on selleks, et Kagu-Eesti suudaks mingilgi määral säilitada elanike arvu ja ettevõtete konkurentsivõimet, äärmiselt oluline piirkonnas mobiilsidelevi miinimumtaseme arengu hoidmine. Keskuste sõnul ei ole väga paljud piirkonnad saanud osaks tehnoloogia uuendustest ja 3G-4G võrkude kasutus on siiani kättesaamatud. 

Ühtlasi puuduvad piirkonnas ka uuringud, mis selgitaksid välja mobiilsidelevi valged alad, mistõttu kinnitavad probleemide ulatust vaid keskuste juhatuste liikmete isiklikud kogemused.

Kui üheltpoolt on tegemist konkurentsivõime säilitamisega või elementaarse tehnoloogilise vajaduse tagamisega, siis teiselt poolt on keskuste hinnangul tegemist elanikkonna turvalisuse tagamisega. Hajaasustuses on ainsaks hädaolukorra juhtumi teavitusvahendiks mobiiltelefon. Mobiilside võrkude arendus parandab operatiivside ja tagab piiriäärsete maakondade elanike hulgas suuremat turvalisuse kindlustunnet. 

Praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium keskuste sõnul arendamas kiire internetivõrgu ühendusi hajaasustuses. Arvestades Kagu-Eesti asustust, kus paljud majapidamised asuvad mitmete kilomeetrite kaugusel üksteisest, võib kiire internetiühendus jääda pikema aja jooksul kättesaamatuks just kalli ühendusmaksumuse tõttu. Samas saaks mobiilside levi parandamist kasutada kompensatsioonimehhanismina piirkondades, kuhu kiire internetiühendus 5–10 aasta jooksul ei jõua. 

Seetõttu esitavad Kagu-Eesti maakondade arenduskeskused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku, alustada mobiilsidelevi parandamise pilootprojektiga Kagu-Eesti kolmes maakonnas. Lisaks suurele hajaasustusega piirkonnale on kolmel maakonnal kokkupuuteala, nii Vene- kui Läti riigipiiridega. 

Keskused teevad ettepaneku pilootprojekti käigus tuvastada Kagu-Eestis kohalike omavalitsuste, riigi ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga koostöös turutõrke piirkonnad, kus mobiilside puudub ja need piirkonnad defineerida. Parendamise meetme avamiseks tuleks nende hinnangul 2023. aasta riigieelarvesse planeerida üks miljon eurot.