Valitsus võttis astu põhimõttelise otsuse pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid vähemalt 25. aprillini.

Sõltuvalt epideemilisest olukorrast võib valitsus piiranguid pikendada ka pärast seda, piirangute üle otsustatakse iga kahe nädala tagant, edastas valitsuse pressiesindaja.

Samuti võttis valitsus teisipäeval vastu põhimõttelise otsuse, et alates 5. aprillist lõpeb Balti riikidest ja Soomest Eestisse tulles eriregulatsioon. Ühtlasi kaotatakse erisused, mis kehtisid Ühendkuningriist Eestisse tulles. Piirilinnas Valga-Valkas jääb linnade vahel liikumisele kehtima praegune regulatsioon.

Vastava korralduse plaanib valitsus vastu võtta sel neljapäeval.

„On hea meel, et piirangud on hakanud viiruse levikule mõju avaldama,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „Muret valmistanud plahvatusliku nakkuse leviku, mille tõi kaasa briti tüvi, oleme kontrolli alla saanud. Küll aga ei saa ettevaatust kaotada, sest nakatumisnumbrid on veel stabiliseerumas ning haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemist saame oodata väikese viiteajaga."

Kallas nentis, et olukord haiglates on endiselt raske ning teisipäeval on koroona tõttu haiglaravil 710 inimest. "Seetõttu peame praeguste piirangutega paraku jätkama. Oleme viirusest jagu saamas, aga üks raske kuu seisab veel ees. Palun kõigil eestimaalastel see üheskoos vastu pidada. Luban, et valitsus jälgib tähelepanelikult olukorda ning vaatame piirangud juba kahe nädala pärast üle. Meie eesmärk on, et Eestis ei kehtiks piirangud ühtegi päeva rohkem kui vaja,“ ütles Kallas.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele.

Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.

Leedust, Lätist ja Soomest reisimisele hakkavad kehtima samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab kümnepäevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.

Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta riiki, kust inimene Eestisse tuli, juhul kui reisipõhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus.

Ühendkuningriigi osas kaotatakse ära olemasolevad erisused Eestisse tulles ning kehtima hakkab reisimisega seotud üldregulatsioon.

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. aprillil taotlusvooru, millest saavad toetust taotleda Valga, Võru ja Põlva maakonnas tegutsevad väikeettevõtjad oma tegevuse edasiarendamiseks.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetus oluline selleks, et anda tõuge ettevõtluse arengule ja mitmekesisemate töövõimaluste tekkele Kagu-Eestis. "Meie jaoks on oluline anda tublidele ja töökatele ettevõtjatele võimalused ellu viia ideid, kuidas oma tegevusega uuele tasemele jõuda," kommenteeris Aab pressiteates.

Minister lisas, et eelkõige annab toetus võimaluse säilitada ja luua uusi töökohti kõrgema lisandväärtusega ja parema palgaga. 

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede avatakse kolmandat korda. RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Lauri Alveri sõnul on paljud toetuse saajad seni kasutanud toetust ettevõtte tootmisvõimekuse kasvatamiseks.

"Selle toetusmeetme puhul on tavapärane, et ettevõtjad soovivad soetada moodsaid tööstusseadmeid, laiendada tootmishooneid ning tõsta ekspordivõimet," selgitas Alver.

Alver tõi näiteks, et eelmisel aastal rahastas RTK projekti, mis võimaldab Võrumaa mööblitootjal muuta tootmist tõhusamaks ja suurendada kohaliku tooraine kasutust. "Põlvamaal aga toetasime projekti, mille abil saab toetuse saaja valmistada uuenduslikke loodussõbralikke pakendeid," lisas ta. 

Toetuse minimaalne suurus on 10 000 eurot ja maksimaalne suurus on 50 000 eurot, kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel on toetuse maksimaalne suurus 30 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 60 protsenti kuludest.

RTK võtab taotlusi vastu tänavu 17. maini.

Toetusmeedet rahastab rahandusministeerium Kagu-Eesti programmist.